Budapestis toimus Listeria monocytogenes'e referentlaborite 18. töökoosolek

23.–25. septembrini toimus Budapestis NEBIH-s (National Food Chain Safety Office) Listeria monocytogenes´e referentlaborite 18. töökoosolek. Lisaks EL liikmesriikidele osalesid kohtumisel esindajad Islandilt, Norrast, Šveitsist, Kosovost ning Euroopa Toiduohutusametist, Nakkushaiguste Tõrje ja Kontrolli Keskusest (ECDC) ja Euroopa Komisjonist. Eestit esindas kohtumisel direktori asetäitja Toomas Kramarenko.

Mõned märksõnad kohtumiselt:

• listerioosi haigestumine on jätkuvalt Euroopas tõusuteel;
• 2026. aasta teises pooles jõustuvad muudatused EL-i mikrobioloogiliste kriteeriumite määrus. Selle kohaselt rakendub L. monocytogenes´e puudumise kriteerium 25 grammis edaspidi kogu valmistoidu (1.2) kõlblikkusajale. Senini kehtis see vaid hetkeni, kuni toit liigus tootja vahetu kontrolli alt välja. Alternatiivina saab lähtuda ka arvulisest kriteeriumist, kuid selle puhul tuleb toidukäitlejal jätuvalt tõendada pädevale asutusele, et piirnorm 100 cfu/g ei saa kõlblikkusaja jooksul ületatud;
• iga aasta avastatakse juurde uusi listeeria liike. 2024. aasta seisuga kuulub Listeria spp. perekonda 28 erinevat liiki baktereid;
• listeeria tüvede sekveneerimine ja molekulaarne tüpeerimine on muutunud suures osas laboritest igapäevaseks praktikaks;
• listeeria tuvastusmeetod ISO 11290-1 on ülevaatamisel eesmärgiga muuta meetod tundlikumaks;
• nüüdsest on lubatud kasutada ametlike proovide uurimisel, kõrvu referentmeetoditele, ka alternatiivseid valideeritud määramismeetodeid;
• toidukäitlejatele ja pädevatele asutustele suunatud säilivusaja määramist käsitleva juhismaterjali uuendamine on lõppjärgus ning loodetakse saata laiemale ringile arvamuse avaldamiseks järgmisel aastal. Eestit esindab töögrupis Maiu Kuningas mikrobioloogia osakonnast;
• järgmisel aastal riiklikele referentlaboritele korraldatav pädevuskatse saab olema toidutekkelise listerioosi haiguspuhangu simulatsiooniharjutus, kus kookospiimast tuleb esmalt leida haigustekitaja, määrata selle arvukus, haigustekitaja seejärel sekveneerida ja lõpuks võrrelda selle genoomijärjestusi inimestelt isoleeritud puhangutüve järjestusega.

Lisainfo:
Toomas Kramarenko
direktori asetäitja
tel 738 6136
e-post toomas.kramarenko[at]labris.agri.ee