Töö käigus analüüsiti äädikast tingitud registreeritud õnnetusjuhtumeid (312 juhtu aastatel 2021–2026). Analüüs näitab, et kuigi enamik mürgistusi esineb täiskasvanutel, on suhteline risk suurim imikutel (0–11 kuud) ja väikelastel (1–3 aastat). Enamasti satub äädikas organismi eksliku joomise teel (58% juhtudest), mis on ühtlasi ka kõige ohtlikum kokkupuuteviis. Üle poole juhtudest on seotud 30% äädikaga, samas kui väga kõrge kontsentratsiooniga (≥70%) äädikhappega seotud juhtumid on haruldased, kuid kulgevad raskelt. Olulise riskitegurina kerkib esile äädika lai kättesaadavus kodudes – eriti laste puhul, kes võivad seda kogemata juua näiteks pudelist või keedukannu puhastuslahusena. Enamik mürgistusi kulgeb kergelt või ilma sümptomiteta ning on lahendatavad koduse jälgimisega.
Äädika puhul tegemist on siiski kemikaaliga. Seda tuleb hoida kohas, kuhu väikesed lapsed ligi ei pääse, ning veenduda, et pudel oleks korralikult suletud ja sisu ei oleks kergesti kättesaadav. Sellele tuleb tähelepanu pöörata ka siis, kui äädikat kasutatakse keedunõude ja -kannude puhastamiseks.
Töö täisteksti saamiseks palume võtta ühendust [email protected]
Projekti käigus analüüsiti piimaveistelt, lihaveistelt, lammastelt ja kitsedelt isoleeritud bakterite resistentsust antibiootikumidele (AMR). Kõigil loomarühmadel uuriti indikaatorbakter Escherichia coli resistentsust Euroopa Liidus AMR monitooringus kasutataval meetodil ja antibiootikumide valikul. Lisaks uuriti E. coli võimet toota laiendatud toimespektriga beetalaktaamantibiootikumide vastaseid ensüüme.
Lihaveistel ja väikemäletsejalistel toimusid sellised uuringud toimusid esmakordselt ning leiti, et valitud mikroobide AMR tase oli madal. Piimaveistel jäid indikaatorbakterite uuringu tulemused võrreldavateks eelmiste uuringute tulemustega.
Uuringus patogeensete bakterite antibiootikumiresistentsusele leiti, et haigetelt piimaveistelt isoleeritud bakterite (Escherichia coli, Staphylococcus aureus, Mannheimia haemolytica ja Pasteurella multocida) resistentsuse tase ei olnud tõusnud või oli vähenenud.
Tulemusi analüüsiti koos antibiootikumide kasutamise andmetega, mis kinnitas, et Eesti loomakasvatuses on antibiootikumide kasutamine vastutustundlik. Uuringute käigus loodi võrdlusandmestik, et jälgida AMR alaseid trende jätku-uuringute käigus. Projekti käigus kogutud Escherichia coli ning Staphylococcus aureus isolaate uuriti ka täisgenoomse sekveneerimise meetodil ning tuvastati AMR- ja virulentsusgeene.
Täiendavalt toimusid uuringud lihaveistel, lammastel ja kitsedel parasiitide esinemise väljaselgitamiseks. Lammastel ja kitsedel uuriti ka resistentsust parasiidivastastele ravimitele. Tulemused näitasid, et lammaste siseparasiitidel on resistentsus parasiidivastastele ravimitele tõusnud kriitiliselt kõrgele tasemele.
Uuring viidi läbi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel.
Töö täisteksti saamiseks palume võtta ühendust [email protected]
Tsereuliid on Bacillus cereus’e toodetav toksiin, mida on hiljuti leitud erinevate tootjate imiku- ja jätkupiimasegudest. Tsereuliidi võib leida ka erinevatest tärkliserikastes toitudes, nt riisis.
Töö käigus hinnati PTA-lt saadud andmete alusel tsereuliidi võimalikku sisaldust imikute piimasegus. Selle alusel arvutati potentsiaalselt saadavad tsereuliidi doosid erineva kehakaaluga imikute jaoks ning võrreldi neid EFSA poolt tuletatud akuutse referentsdoosiga (ARfD).
Töö täisteksti saamiseks palume võtta ühendust [email protected].
