Keemiline ohutus

Toidud on toitainete ja paljude looduslikult esinevate ainete komplekssed segud. Lisaks võib toit sisaldada väikeses koguses aineid, mis tekivad sinna toidu tootmisel (nt taimekaitsevahendite- ja veterinaarravimijäägid) ja valmistamisel (nt akrüülamiid) või satuvad toitu keskkonna saastumise tagajärjel (nt raskemetallid). Teisalt võidakse teatud aineid, näiteks lisa- või lõhnaaineid, lisada toidule tootmise käigus tahtlikult.

Kõigi selliste keemiliste ühendite puhul on oluline tagada, et neid leiduks toidus inimese tervisele ohutus koguses.

LABRIS teostab erinevaid toidu koostise ja kvaliteediga seotud analüüse.

Toiduproovidest analüüsitakse põhikomponente (niiskus/kuivaine, valgud, rasv, süsivesikud, tuhk, kiudained jm).  Samuti analüüsitakse proove näiteks soolasisalduse, laktoosi, gluteeni, nitriti/nitraadi ja mikrotoitainete, rasvhappelise koostise, suhkrute jm osas. Teatud näitajad on tootespetsiifilised (nt hüdroksüproliin lihas, histamiin kalas).

Lisainfo määratavate näitajate kohta: kliendihalduse büroo [email protected] ning LABRISe hinnakirjast.

Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimorganism ise ei suuda toota või suudab toota ebapiisavas koguses. Vitamiine toodavad enamasti taimed ja mikroorganismid ning seetõttu sisalduvad need peamiselt taimsetes toitudes, nagu puuviljad, köögiviljad ja teraviljad. Need satuvad loomaorganismi söödaga ning seetõttu leidub neid ka lihas, kalas, munas, piimas ja nendest valmistatud toodetes.

LABRISe instrumentaalanalüüsi osakond määrab:

Veeslahustuvad vitamiinid

Rasvlahustuvad vitamiinid

Vitamiin B1 (tiamiin)

Vitamiin B2 (riboflaviin)

Vitamiin B3 (niatsiin)

Vitamiin B5 (pantoteenhape)

Vitamiin B6

Vitamiin C (askorbiinhape)

Vitamiin A (retinool)

Beeta-karoteen (provitamiin A)

Vitamiin D (kaltsiferoool)

Vitamiin E (tokoferool)

Lisainfo: kliendihalduse büroo [email protected]

LABRISe instrumentaalanalüüsi osakonnas viiakse läbi mitmesuguste keemiliste elementide (metallide) analüüse sealhulgas raskemetallid (nt arseen, elavhõbe, kaadmium, plii), mikro- ja makroelemendid (nt kaltsium, vask, magneesium, mangaan, naatrium, raud, seleen, tsink, kroom) jt. Täpsem loetelu hinnakirjas

Kasutusel on leek-aatomadsorptsioon-spektromeetria (AAS) ning induktiiv-sidestatud plasma mass-spektromeetria (ICP-MS) meetodid.

LABRIS täidab riikliku referentlabori ülesandeid keemiliste elementide (metallid) määramise osas toidus ja söödas.

Lisainfo: kliendihalduse büroo [email protected]

Iga-aastaste Põllumajandus- ja Toiduameti poolt koordineeritavate kontrollprogrammide raames analüüsib LABRISe intrumentaalanalüüsi osakond loomset päritolu toidus leiduda võivaid keelatud ainete jääke.

Hormoonide kasutamine kasvustimulaatorina on Eestis nagu ka kõigist teistes EL-i riikides keelatud, kuid neid võib kasutada kindlal eesmärgil üksikute loomade ravimiseks veterinaararsti järelevalve all.

Laboris määratakse väga erinevaid keelatud ainete jääke, näiteks:

  • stilbeene ja nende derivaate;
  • türeostaatikume;
  • looduslikke ja sünteetilisi steroidhormoone;
  • beeta-agoniste;
  • klooramfenikooli;
  • nitrofuraane;
  • nitroimidasoole.

LABRIS täidab riikliku referentlabori ülesandeid veterinaarravimijääkide määramise osas loomset päritolu toidus.

Lisainfo: kliendihalduse büroo [email protected]

Iga-aastase Põllumajandus- ja Toiduameti poolt koordineeritava kontrollprogrammi raames analüüsib LABRISe intrumentaalanalüüsi osakond loomset päritolu toidus leiduda võivaid farmakoloogiliste toimeainete jääke. Analüüside eesmärgiks on tuvastada, et toit ei sisaldaks ravimijääke, mis ületaksid lubatud maksimumkoguseid.

LABRISe intrumentaalanalüüsi osakonnas analüüsitakse näiteks järgnevate ühendigruppide jääke:

  • antibiootikumid;
  • parasiidivastased ravimid;
  • koktsidiostaatikumid;
  • rahustid;
  • mittesteroidsed põletikuvastased ravimid;
  • kortikosteroidid.

LABRIS täidab riikliku referentlabori ülesandeid veterinaarravimijääkide määramise osas loomset päritolu toidus.

Lisainfo: kliendihalduse büroo [email protected]

Mükotoksiinid on seente poolt toodetavad mürgised ainevahetussaadused, mis võivad sattuda toitu ja sööta kõikides toidu tarneahela etappides. Seente ja mükotoksiinidega saastumine sõltub paljudest teguritest, millest olulisemad on põllumajanduslikud majandamistavad ja kliima. Mõned mükotoksiinid võivad kanduda söödast loomset päritolu toitu (nt piim). Paljude mükotoksiinide jaoks on ELi õigusaktidega kehtestatud piirnormid, samas kui teiste suhtes kohaldatakse soovituslikke tasemeid või väärtusi.

Kokkuvõttev info erinevatest mükotoksiinidest on leitav Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehelt.

Mükotoksiinide analüüse teostab LABRISe Tallinna osakond.

Aflatoksiinid B1, B2, G1 ja G2 ning nende summa

teraviljades, teraviljatoodetes, loomasöödas, pähklites, maitseainetes, kuivatatud puu- ja köögiviljades, kuivatatud viigimarjades, kakaos, kakaotoodetes

Aflatoksiin M1

piimas ja piimatoodetes, väikelastetoidus

Ohratoksiin A teraviljades, teraviljatoodetes, loomasöödas, kakaos, kakaotoodetes, kohvis, maitseainetes, kuivatatud puu- ja köögiviljades (sh kuivatatud viigimarjades)

Fumonisiinid FB1 ja FB2

teraviljas, teraviljatoodetes, loomasöödas

Toksiinid T-2 ja HT-2

teraviljades, teraviljatoodetes, loomasöödas

Deoksünivalenool ehk vomitoksiin

teraviljades, teraviljatoodetes, loomasöödas

Zearalenoon

teraviljades, teraviljatoodetes, loomasöödas

Teiste mükotoksiinide määramisel teeb LABRIS koostööd naaberriikide ja Euroopa juhtivate laboritega.

Lisaks täidab LABRIS riikliku referentlabori ülesandeid mükotoksiinide määramise osas toidus ja söödas.

Lisainfo: [email protected]

Taimekaitsevahend on vähemalt ühest toimeainest ja abiainetest koosnev vahend taimede või taimsete saaduste kaitsmiseks kahjulike organismide eest. Taimekaitsevahendite kasutamine on kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides reguleeritud õigusaktidega, mille eesmärgiks on tagada nende ohutus inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Taimekaitsevahendite kasutamisest võivad jääda toitu või selle pinnale väga väikesed toimeaine kogused ning igale toimeainele on kehtestatud jäägi piirnorm.

Taimekaitsevahendite jääkide analüüse teostab LABRISe Tallinna osakond.

- multimeetodiga analüüsitavad toimeained* (vaata lehekülje lõppu)

- üksikmeetoditega analüüsitavad toimeained:

  • glüfosaat, fosetüül-Al, glufosinaat-ammoonium koos metaboliitidega, etefoon;
  • kloormekvaat, mepikvaat ja tsüromasiin, trimetüül-sulfoonium katioon;
  • fenbutatiinoksiid; 
  • bromiidioon, kloraadid, fosfoonhape;
  • ditiokarbamaadid CS2 summana;
  • ditianoon, flonikamiid koos isomeeridega TNFA, TNFG ning 4-CPA;
  • maleiinhüdrasiid;
  • nikotiin;
  • kvaternaarsed ammooniumiühendid – BAC/DDAC 

Lisaks täidab LABRIS riikliku referentlabori ülesandeid taimekaitsevahendite jääkide määramise osas puu- ja köögiviljas, teraviljas ja teraviljal baseeruvas loomasöödas ning üksiku jäägi meetodite jaoks taimset päritolu materjalis ja söödas.

Loomset päritolu toidust jääkide määramisel teeb LABRIS koostööd Läti instituudiga „BIOR“.

Lisainfo: [email protected]

 

* multimeetodiga analüüsitavad toimeained (analüüsiprotokolli LISAD)

KT-JT-2, LISA 1_var.7_06.03.2026.pdf | 901.37 KB | pdf
KT-JT-2, LISA 1A_var.6_06.03.2026.pdf | 753.1 KB | pdf
KT-JT-2, Lisa 2_var.3_04.06.2024.pdf | 776.43 KB | pdf
KT-JT-2, Lisa 3_var.7_04.06.2024_taimed.pdf | 1.06 MB | pdf
KT-JT-2 Lisa 4A_tee_09.2025.pdf | 635.84 KB | pdf
KT-JT-2, Lisa 7_var.9_11.2024.pdf | 877.57 KB | pdf
KT-JT-2, Lisa 7A_var.4_07.11.2024.pdf | 487.27 KB | pdf
KT-JT-2, Lisa 8_var.2_06.2024.pdf | 978.17 KB | pdf
KT-JT-2, Lisa 11_var.5_06.2024.pdf | 956.13 KB | pdf
KT-JT-6, Lisa 1_var.11_02.2025_muld.pdf | 1014.75 KB | pdf

Viimati uuendatud 14.04.2026

open graph imagesearch block image