Koostööprojektid

Establishing capacities for active surveillance of highly pathogenic avian influenza in wild birds in Europe

Kõrge patogeensusega lindude gripp on väga nakkav eriti ohtlik teatamiskohustuslik viirushaigus, mis põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt suremust ning ulatuslikku majanduslikku kahju. Haigusele on vastuvõtlikud nii mets- kui kodulinnud ning see ohustab ka imetajaid, sh inimest.

Lindude gripi viirus on laialdaselt levinud üle kogu maailma. Võrreldes mitmete varasemate aastatega on kõrge patogeensusega lindude gripi puhangute arv Euroopas kasvanud. 2022. aastal alanud kõrge patogeensusega lindude gripi epideemiahooaeg jätkus 2023. aastal. Alates 2023. aasta teisest kvartalist on epidemioloogiline olukord enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides küll paranenud, kuid jätkuvalt on mitmed liikmesriigid raporteerinud metslindudel taudipuhanguid.

Taudi tõrje põhineb selle kiirel diagnoosimisel, millele järgnevad kontrollimeetmed ning lindude hukkamine.

Projekti eesmärkideks on: 

• luua üleeuroopaline lindude gripi seirevõrgustik, tuvastades selleks seirepunktid;
• luua püsiv partnerlus lindude gripi viiruste aktiivseks seireks metslindudel;
• tagada lindude gripi passiivse seire jätkumine (st surnuna leitud, vigastatud või haigete metslindude kogumine ja uurimine);
• täiendada/parendada olemasolevaid seiretegevusi, tagades riiklikul tasemel pikaajalise suutlikkuse lindude gripi viiruste aktiivseks seireks metslindudel;
• luua süsteem lindude gripi viiruste kiireks avastamiseks ja viiruse tüvede täpseks iseloomustamiseks (st patogeensuse määramist ning võimalikku imetajatele ülemineku selgitamist);
• suurendada edasisteks geneetilist analüüsideks saadaolevat tüvede hulka ja seeläbi saada täielikum pilt Euroopas ringlevatest lindude gripi viirustüvedest.

Eesti osaleb koos Soomega seirepiirkonnas 1. Projekti juhtpartner on Soome Toiduamet Ruokavirasto. Eestist on projekti partneriks LABRIS.

Projekti koduleht: https://sentinelwildbirds.lnu.se/

Projekti kestvus: 2024–2027
Projekti rahastatakse Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) kaudu, kes kogub andmed Euroopa tasemel riskide hindamiseks.

Lisainfo:
Triin Tedersoo
Riskihindamise peaspetsialist
51 06 428 
[email protected]
 

Projekt "Koordineeritud seiresüsteemi loomine ühe tervise lähenemisviisi alusel” („Setting up a coordinated surveillance system under the One Health approach“, lühendatult OH4Surveillance) on Euroopa Liidu kaasrahastav projekt (grandileping nr 101132473). Projekti rahastatakse programmist EU4Health 2021. Projekti kestus on kolm aastat (2024. aasta jaanuarist-2026. aasta detsembrini), projekti kogumaksumus on 12,4 miljonit eurot, millest riikide omaosalus on individuaalsete taotluste korral 40% ning konsortsiumina taotledes 20%.

Projekti OH4Surveillance üldeesmärk on toetada osalevaid riike prioriteetsete haigustekitajate koordineeritud seiresüsteemi loomisel ja laiendamisel. Projekt hõlmab suutlikkuse suurendamist ja seiretegevust.

Enamik uusi esilekerkivatest inimesi ohustavatest nakkushaigustest on zoonoosid ehk loomadelt inimestele (ning ka vastupidi) üle kanduvad nakkused. Zoonootiliste haiguste teket ja levikut põhjustavad paljud tegurid ning nüüdseks on leitud, et loomade tervis, inimeste tervis ja keskkond on omavahel seotud. Seetõttu on tungiv vajadus zoonootiliste haiguste kiiremaks ja tõhusamaks tõrjeks, mida on võimalik saavutada üleminekuga kitsamalt valdkonnapõhiselt lähenemiselt lähenemisviisile „Üks Tervis“. Esilekerkivate ja taasesilekerkivate zoonootiliste haigustekitajate ühtse terviseseire loomiseks jaoks tuleb rohkem tegeleda loomatervise ja keskkonna seirega. Seda tehakse valdkondade- ning riikidevahelises koostöös.

Haiguste tutvustused:

• Lääne-Niiluse palavik (LNPV) (West Nile Fever - WNF) 
• Puukborrelioos ehk Lyme'i tõbi (Borreliosis, Lyme disease) 
• Puukentsefaliit (Tick-borne encephalitis - TBE) 
• Q-palavik 
• Haigus Y

Projekti ettevalmistamist koordineeris Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) kaasates erinevaid asutusi ja ekspertgruppe. Selleks moodustati EFSA loomatervise ja heaolu riskide hindamise võrgustiku alarühm „Üks Tervis“. Alarühma töös osalevad projektiga seotud liikmesriikide esindajad. Ettevalmistusfaasis määratleti loomade esinevad ja inimestele ülekanduvad haigustekitajad, et koguda infot esilekerkivate taudide kohta (varajane hoiatus haigustekitaja esinemisest või leviku olulisest tõusust riigis), ning kaardistati liikmesriikides juba läbiviidavad seired. Iga osalev riik eelisjärjestas haigustekitajad nii inimtervise kui ka  loomatervise aspektist ning järgneval koosolekul koostati koostöös Haiguste Ennetuse ja Tõrje Euroopa Keskusega (ECDC) ka üleeuroopaline prioriteetsete haigustekitajate nimekiri. Väljavalitud kümne olulisema haigustekitaja ning tundmatu või esilekerkiva haigustekitaja (haigus Y) seireks kaardistas EFSA soovituslikud seirekomponendid ning koostas seirekaardid.

Projektis osalemiseks on Eesti ühinenud konsortsiumiga, mille koordinaator on Taani Seerumiinstituut (Statens Serum Institut) ning kuhu kuulub 11 riiki. Lisaks Eestile osalevad projektis Belgia, Leedu, Luksemburg, Läti, Norra, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Taani.

Väljavalitud patogeenid, mida Eestis projekti käigus seiratakse on Lääne Niiluse palaviku viirus, puukentsefaliidi viirus, Borrelia burgdorferi, Coxiella burnetii ning esilekerkiv või tundmatu haigustekitaja (haigus Y).

Projekti koordinaator Eestis on LABRIS ning partnerid Põllumajandus- ja Toiduamet, Eesti Maaülikool ning Terviseamet. On kavas hakata seirama loomi ja haigustekitajate siirutajaid Lääne Niiluse palaviku, puukentsefaliidi, Lyme’i tõve, Q-palaviku ning esilekerkiva taudi (haigus Y) tekitajate või nende vastaste antikehade tuvastamiseks.

Projekti avakoosolek toimus 27.-28. veebruaril 2024 Kopenhaagenis, kus osalesid konsortsiumisse kuuluva 11 riigi 22 asutuse esindajad, lisaks Euroopa Tervishoiu ja Digitaalvaldkonna Rakendusameti (HaDEA) ja EFSA esindajad.

Projekti koduleht: https://en.ssi.dk/surveillance-and-preparedness/international-coorporation/oh4surveillance

Lisainfo:
Age Kärssin
Riskihindamise osakonna juhtivspetsialist
tel 5648 9526
e-post age.karssin[at]labris.agri.ee

Sigade Aafrika katk (SAK) on üks kõige olulisem ja laastavam sigade nakkushaigus maailmas. Kuna diagnoositud haigus mõjutab märkimisväärselt elussigade ja sealiha ning lihatoodete rahvusvahelist kaubandust, on haigus Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) ning Euroopa Komisjoni (EK) ohtlike haiguste nimekirjas. Haigus on teatamiskohustuslik ning selle diagnoosimine toob kaasa kohesed piirangud nii elussigade pidamisel kui sealiha ja -toodetega kauplemisele. 

Käesoleval ajal levib SAK laialdaselt Aafrikas, Aasias ja Euroopas põhjustades taudistunud riikides ulatuslikku majanduslikku kahju. Haigus on diagnoositud viieteistkümnes Euroopa riigis, sealhulgas Eestis. 

Haiguse vastu puudub ravi ning vaktsiin, mistõttu põhineb selle tõrje kiirel diagnoosimisel, millele järgnevad ranged kontrollimeetmed ning loomade hukkamine. Euroopas haigestuvad SAK-i nii kodusead kui Euroopa metssead sõltumata vanusest.

Projekti VACDIVA (A safe DIVA vaccine for African Swine Fever control and eradication) eesmärk on: 

1. töötada välja efektiivne ning ohutu vaktsiin sigade Aafrika katku vastu nii kodu- kui metssigadele;
2. arendada välja DIVA test, mis võimaldab kontrollida vaktsineerimise tõhusust;
3. töötada välja SAK järelevalve ning tõrje strateegiad erinevaid epidemioloogilisi stsenaariumeid silmas pidades ning testida välja töötatavat vaktsiini (reaalses) looduskeskkonnas.

Projektis osalejad. Projekti raames teostatav teadus- ning uurimistöö viiakse läbi kolmeteistkümne riigi partnerite poolt. Partneritest kaks on rahvusvahelised (OIE ja Euroopa Liidu (EL)) sigade Aafrika katku referentlaboratooriumid Hispaaniast, üheksa taudistunud EL liikmesriikide riiklikud referentlaboratooriumid või oma riigi juhtivad teaduskeskused (Portugal, Holland, Saksamaa, Itaalia, Ungari, Tšehhi, Leedu, Läti, Eesti) ning kolm muude taudistunud riikide (Venemaa, Hiina, Keenia) juhtivad teadusinstituudid. Lisaks on partneriks kaks rahvusvaheliselt tunnustatud ettevõtet, kes arendavad ning toodavad vaktsiine ning diagnostilisi teste (Holland, Hispaania). 

Projekti juhtpartner on Centre for Veterinary Health Surveillance (VISAVET) of the Complutense University of Madrid (UCM) Hispaaniast. Projekti juhib professor José Manuel Sánchez-Vizcaíno, kes on rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert sigade Aafrika katku alal. Eestist on projekti partneriks LABRIS (endine Veterinaar- ja Toidulaboratoorium).

Projekti välise nõuandva kogu (External Advisory Board) liikmeid on oma ala tunnustatud eksperdid ning rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad (University of Lisbon, Medical Agency, STAR‐IDAZ IRC/OIE, FAO, Cornell University, Iowa University, European Pig Producers Association, International Council for Game and Wildlife Conservation CIC).

Projekti kestvus. VACDIVA projekt viiakse ellu ajavahemikul oktoober 2019 kuni september 2023. 
Projekti rahastatakse Euroopa Liidu Horisont 2020 teadus- ja innovatsiooniprogrammi toetuslepingu nr 862874 kaudu.
Projekti koduleht on https://vacdiva.eu/

Lisainfo:
Imbi Nurmoja
direktori asetäitja loomahaiguste alal 
7386 126; 51 55 026 
[email protected]

Veterinaar- ja Toidulaboratoorium osaleb Eesti Teadusagentuuri poolt RITA programmist rahastatud uuringus AMRITA (Mikroobide resistentsuse ohjamise ja vähendamise võimalused), kus koos Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlastega uuritakse võimalusi, mis aitaks pidurdada antibiootikumiravile allumatute mikroobide teket ja levikut.

Üks tervis põhimõtteid järgiv projekt hõlmab uuringuid nii inimestel, loomadel, keskkonnas kui ka toidus, mille tulemusel selgitatakse antibiootikumiresistentsuse levikuteid ja kaardistatakse hetkeolukorda. Senised teadmised kogu Eesti kohta on olnud vähesed, kuna on puudunud süsteemne lähenemine.

Mikroobide resistentsus on mikroorganismide võime vastu panna antimikroobsete ainete sealhulgas antibiootikumide toimele. Sellised omadused võiva mikroobidel kujuneda näiteks antibiootikumide põhjendamata kasutamisel või nende jääkide sattumisel keskkonda. Probleem esineb kõikjal maailmas ning mõjutab otseselt nii humaan- kui ka veterinaarmeditsiini.

Projekti käigus saadud tulemusi vajavad Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium ning Sotsiaalministeerium antibiootikumresistentsuse leviku piiramiseks ja vähendamiseks.
Uuring kestab aastatel 2019–2022 ning selle eelarve on 947 370 eurot.

Lähem tutvustus ja rapordid on leitavad: https://sisu.ut.ee/amr/amr-rita 

Lisainfo:
Epp Moks
bakterioloogia-patoloogia osakonna juhataja
7386 139, [email protected]

Uuringu tellis ja uuringut rahastab Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ kaudu. Uuring valmib hiljemalt 1. juulil 2022 Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi eesmärkide elluviimiseks.

Salmonella spp. ning Hepatitis E (HEV) on zoonootilised infektsioonid, mis kulgevad sigadel enamasti ilma kliinilise haigestumiseta. Inimestel põhjustavad erinevad Salmonella spp. tüved aga haigestumist, mis enamasti kulgeb gastrointestinaalsete sümptomitega (enterokoliit, kõhulahtisus, iiveldus, kõhu- ja peavalu, palavik). 2017.a registreeriti Euroopa Liidus üle 90 tuhande haigus- ning 156 surmajuhtumit, mille põhjustajaks oli Salmonella spp. HEV infektsioonid on Euroopas kasvav probleem. Ka see infektsioon kulgeb enamasti  gastrointestinaalsete sümptomitega, kuid halvimal juhul võib lõppeda inimese surmaga. Loomapidajatel ja loomaarstidel on suurem oht nakatuda, kuna neil on sage ja otsene kokkupuude sigadega.

Bioturvalise praktikate arendamine ning ühtlustamine tootmise kõigis etappides (seafarmides, sigade transpordil ning tapamajades) on väga oluline meede zoonootiliste infektsioonide (sh. Salmonella spp. ja HEV) vähendamisel toidutootmise ahelas ning loomse päritoluga toidus.

 
Projektis BIOPIGEE („Biosecurity practicies for pig farming across Europe“)  osaleb 16 uurimisasutust ja laborit Euroopa erinevatest riikidest, Eestist osaleb partnerina Veterinaar- ja Toidulaboratoorium koostöös Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teadlastega.

Projekti eesmärgiks on: 

1. identifitseerida tõhusad ning kulu efektiivsed bioturvalisuse meetmed, mis aitavad vähendada Salmonella ja Hepatitis E (HEV) esinemist ning levikut seafarmides, loomade transpordil ning tapamajades;
2. viia teadmine parimate bioturvalisuse praktikate kohta farmerite, loomaarstide, järelevalveametite ning tapamajade ja lihatööstusteni.

Projekti raames on kavas:

1. koguda ning võrrelda erinevate riikide seafarmides ning tapamajades kasutatavaid bioturvalisuse meetodeid ja protokolle ning koondada oluline info ühtsesse protokolli;
2. harmoniseerida protokollid ning viia läbi teatava hulga seafarmide (Eestis 30) ning tapamajade (Eestis 3) külastamine ja hindamine nendest lähtuvalt;
3. hinnata bioturvalisuse meetmete kuluefektiivsust ning nende riikidevahelisi erinevusi.

Kasu projektis osalevatele seakasvatusettevõtetele
Projekti lõpptulemused edastatakse loomapidajatele ja loomaarstidele. Koostatakse teabematerjal ja uurimistöö aruanne koos järeldustega ning töötatakse välja juhised bioturvameetmete rakendamiseks.  Korraldatakse teabepäevi. Lisaks on kavas avaldada uuringu tulemused rahvusvahelistes teadusajakirjades.

Täiendavalt on võimalik pakkuda projektis osalenud seafarmide omanikele kokkuvõtet farmist kogutud proovide laboritulemustest ning soovi korral täpsustatud ülevaadet salmonelloosi levikust ja serovariantidest farmis ning HEV-i esinemisest sigadel. 
Projekti lõppedes saavad osalejad aruande projekti tulemuste kohta.

Projektis osalev seafarm
Parimate bioturvalisuse praktikate väljaselgitamiseks on vajalik külastada farmi üks kord. Selle visiidi käigus hinnataks rakendatavaid bioturvalisuse meetmeid. Farmi esindaja poolt vastatakse küsimustiku küsimustele, mis võtab umbes ühe tunni ning koos uuringu läbiviijaga tutvutakse rakendatavate bioturvalisuse meetmetega loomapidamisruumides. Kogu informatsioon, mis kogutakse farmikülastuste käigus on edasisel analüüsimisel anonüümne. Uuringumeeskond tagab andmete konfidentsiaalsuse. 

Anna teada oma soovist projektis osaleda
Juhul, kui soovite projektis osaleda, palun võtke ühendust projekti meeskonnaga. Kutse uuringus osalemiseks on leitav infomaterjali lõpust. 

Projekti „Biosecurity practicies for pig farming across Europe“ rahastab Euroopa Liit läbi Horisont 2020 OneHealth teadus- ja innovatsiooniprogrammi toetuslepingu nr. 773830 ning kaasrahastab Maaeluministeerium.
Projekti tegevused viiakse ellu ajavahemikul jaanuaril 2020 ning juuni 2022.
Projekti koduleht: https://onehealthejp.eu/jrp-biopigee/

Lisainfo:
Imbi Nurmoja
direktori asetäitja loomahaiguste alal 
7386 126; 51 55 026 
[email protected]

LABRIS (endine Veterinaar- ja Toidulaboratoorium) osaleb Euroopa teaduse ja tehnoloogia valdkonna koostöövõrgustiku COST projektis ENOVAT (COST Action CA18217, European Network for Optimisation of Veterinary Antimicrobial Treatment), mille eesmärgiks on optimeerida antibiootikumide kasutamist veterinaarias. Projekti käigus pööratakse erilist tähelepanu antibiootikumiraviks loomaliigile ja haigustele spetsiifiliste juhiste välja arendamisele ning viimistletakse mikrobioloogilisi diagnostilisi protseduure.

Antibiootikumiresistentsus on üks olulisematest rahvatervise probleemidest, milles ka kliiniline mikrobioloogialabor mängib kriitilist osa, andes antibiootikumiraviks juhiseid.

Mikroobide resistentsus on mikroorganismide võime vastu panna antimikroobsete ainete sealhulgas antibiootikumide toimele. Sellised omadused võiva mikroobidel kujuneda näiteks antibiootikumide põhjendamata kasutamisel või nende jääkide sattumisel keskkonda. Probleem esineb kõikjal maailmas ning mõjutab otseselt nii humaan- kui ka veterinaarmeditsiini.

COST-ENOVAT võrgustikus osalevad eksperdid Euroopa Liidust ning teistest sihtriikidest, kokku on osalejaid 33 riigist. Nende valdkondadeks on veterinaarmikrobioloogia, farmakoloogia, epidemioloogia, antimikroobsete ainete vastase resistentsuse vältimise meetmete ja ravijuhiste koostamine.

Projekt kestab 15. novembrist 2019 kuni 14. novembrini 2023.

Võrgustikuprojekti eesmärk on optimeerida veterinaarsete antibiootikumide kasutamist, pannes rõhku antibiootikumiravi juhiste arendamisele ja mikrobioloogiliste diagnostikaprotseduuride viimistlemisele.

Spetsiifilised punktid, selleks et parendada veterinaarmikrobioloogia laborite tulemuste kasutamist:

• Antibiootikumitundlikkuse määramismeetodite ühtlustamine
• Spetsiifilised juhised antibiootikumitundlikkuse määramise tulemuste intrerpreteerimiseks
• Antibiootikumiresistentsuse mehhanismide tuvastamine loomaisolaatidel
• Loomade kliiniliste proovide uurimise diagnostikaprotseduuride standardiseerimine
• Vajadus koolitada veterinaarmikrobiolooge

Üheks diagnostiliste meetodite arendamise tööriistaks on ka ühtse baktertüvede andmebaasi loomine.

Võrgustikuprojekti käigus tehtud uuringuid, uusi tööriistu, diagnostilisi meetodeid ja ravijuhiseid tutvustakse riiklikele ja rahvusvahelisele huvirühmadele.

Projekt soovitab prioriteetseid uurimisvaldkondi, et tulevikus optimeerida antibiootikumiravi loomadel ning arendada välja tegevuskava, mis visandab võimalusi, kuidas Euroopa riigid võivad areneda veterinaarsete antibiootikumide vastase resistentsuse vältimisel ühtselt kõrge taseme suunas.

Plaanitud uuringud ja hariduslikud tegevused kasvatavad kompetentsust veterinaarsest tegevusest tuleneva antibiootikumiresistentsuse vältimisel Euroopas, eriti vähemat ressurssi omavates riikides ja noorteadlaste hulgas.

Projekti koduleht: https://enovat.eu/

Lisainfo:

Age Kärssin
523 1326, [email protected]

Lõppenud on rebaste ja koerte proovide kogumine. Täpsem info: rebased, koerad (ÕIGED LINGID!)

MEmE projekti vahekokkuvõtted: rebased (553 KB), koerad (672 KB) (ÕIGED LINGID!)

Ehhinokokk-paelussid on parasiidid, kes nakatavad oma elu jooksul kaht peremeest – kiskjat, kes on parasiidi lõpp-peremees ning taim- või segatoidulist looma, kes on parasiidi vaheperemeheks. Paelussid tekitavad ohtlikku haigust – ehhinokokkoosi, oma vaheperemeestel, kelleks võib olla ka inimene. Ehhinokokk-paelussid on osades Euroopa piirkondades väga levinud ning need esinevad ka Eestis.
 
Ehhinokokk-paelusside levik tootmis- või metsloomadel on, olenevalt piirkonnast, võrdlemisi hästi teada. Samas ei ole metoodikaid, mis võimaldaks parasiidi kiiret ning usaldusväärset määramist toidust või elusloomadest. Seetõttu pole ka infot inimese nakatumise teedest; arvatakse, et nakkus kandub inimesele parasiidi munadega saastunud toidu kaudu.
 
Projekti eesmärkideks on:

1) välja töötada spetsiifilised ja tundlikud geneetilised meetodid ehhinokokk-paelusside kiireks ja usaldusväärseks tuvastamiseks toidus;

2) saada parem ülevaade nende parasiitide levimusest Euroopas ning nakatumisvõimalustest toidu kaudu;

3) välja töötada ühtsed, üleeuroopalised metoodikad ehhinokokk-paelusside tuvastamiseks ja laborite pädevuse hindamiseks. 

Projektis osaleb 21 uurimisasutust ja laborit Euroopast ja mujalt maailmast, Eestist lisaks Veterinaar- ja Toidulaboratooriumile ka Tartu Ülikool.
 
Projekt algab 1. jaanuaril 2020 ning kestab 2,5 aastat
 
Projekti raames kogutakse kütitud rebaste värskeid korjused ning looduses liikumise võimalusega koerte roojapoove.Täpsem info proovide võtmise ja kogumise kohta on leitav siit 
 
Projekti „Echinococcus multilocularis ja Echinococcus granulosus s.l. diagnostiliste meetodite arendamine ja välja töötamine Euroopas" rahastab Euroopa Liit läbi Horisont 2020 teadus- ja innovatsiooniprogrammi toetuslepingu nr. 773830.
 
Link projektile: https://onehealthejp.eu/jrp-meme/ 
 

Lisainfo:
Epp Moks 
Bakterioloogia-patoloogia osakonna juhataja
Tel 7386 139
e-post: [email protected]

2020. aasta jooksul kogutakse andmeid S. Mikawasima esinemist toidus, söödas, loomadel ning keskkonnas. Eesmärk on jälgida esinemist läbi aasta, kuna Euroopa Liidus ja Euroopa Majandusühenduse riikides oletatakse iga-aastast haigusjuhtude suurenemise trendi sügisel. Juhtude aastase monitoorimisega saab Euroopa Toiduohutusamet ja Euroopa Haiguste Tõrje Keskus valmistuda kiiremaks reageerimiseks puhangute esinemisel.

2020. aastal Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis Salmonella Mikawasima serotüüpi ei leitud.

Siia infot vaja

LABRIS (endine Veterinaar- ja Toidulaboratoorium) osaleb rahvusvahelises uuringus, mis tegeleb Campylobacter spp. tuvastamisega toorpiimas.

Olgugi, et suur osa kampülobakterioosi haigestumisi on seostatavad saastunud linnuliha tarbimisega, peetakse ka toorpiima toidutekkeliste haigustekitajate osas kõrge riski allikaks. Kampülobaktereid leidub tervete veiste sooletraktis ja farmi keskkonnas ning seetõttu on piima saastumise risk kõrge. Pastöriseerimise kasutuselevõtt tõi kaasa toidutekkeliste haiguspuhangute märkimisväärse vähenemise. Viimastel aastakümnetel on aga populaarsust kogunud toorpiima ja toorpiimast valmistatud toodete tarbimine, mis võib kaasa tuua toidu kaudu levivate haiguste, sealhulgas kampülobakterioosi, arvu suurenemist. Mitmed riigid on läbi viinud kampülobakterite levimusuuringud toorpiimas ja piimafiltritel, kuid kasutatud on erinevaid metoodikaid. Kuna mitmete kampülobakterioosi haiguspuhangute puhul Euroopa Liidus on leidnud tõendamist nende seos saastunud toorpiima tarbimisega, siis on vajadus kehtestada ühtsed meetodid, mis võimaldaksid kampülobakterite usaldusväärset tuvastamist toorpiimas.

Erinevate meetodite hindamiseks ja kõige usaldusväärsema protokolli loomiseks Campylobacter spp. tuvastamiseks toorpiimas, algatas EL-i kampülobakteri referentlabor (SVA) koostööprojekti, mille eesmärk on vastata järgmistele küsimustele: (1) Kas toorpiima säilitamine jahutatud temperatuuril mõjutab kampülobakteri eluvõimet aja jooksul?; (2) Kas pH kohandamine neutraalseks mõjutab positiivselt kampülobakteri avastamist toorpiimas? (3) Millist rikastuspuljongit (Preston või Bolton) tuleks kasutada kampülobakteri tuvastamiseks toorpiimas?

Koostööprojektis osalevad mitmete riikide kampülobakterite referentlaborid (NRL) sealhulgas Veterinaar- ja Toidulaboratoorium. Projekti tegevused viiakse ellu ajavahemikul mai kuni detsember 2020.

LABRIS (endine Veterinaar- ja Toidulaboratoorium) osaleb partnerina projektis Listadapt (https://onehealthejp.eu/jrp-listadapt). Projekti eesmärk on kirjeldada molekulaarseid mehhanisme, mis võimaldavad L. monocytogenes´e bakteril kohanduda erinevatele ökoloogilistele niššidele. Selleks iseloomustatakse mitmetest Euroopa riikidest pärit ja erinevat päritolu (keskkond, toit, kliiniliselt terved ja haiged loomad) tüvede genotüübilisi kui ka fenotüübilisi omadusi. 

LABRIS (endine Veterinaar- ja Toidulaboratoorium) on eelnevalt osalenud standardi EVS-EN ISO 16654 (Microbiology of food and animal feeding stuffs - Horizontal method for the detection of Escherichia coli O157) valideerimiskatsetes. Projekti juhtis ELRL.

LABRISe spetsialistid osalevad standardi ISO 13136 (Microbiology of food chain - Horizontal method for the detection of Shiga toxin-producing Escherichia coli) väljatöötamises ning valideerimiskatsetes. Projekti juhib ELRL.