Sündmused

19. novembril kell 2025 toimus Tartus, Eesti Maaülikooli peahoone aulas huvigruppidele suunatud AMR (antimikroobne resistentsus) infopäev, mille teemaks oli „Ravimresistentsus meie ümber. Inimene, loom, keskkond – kokkupuutekohad ja mõju üksteisele”.

Infopäeva korraldas Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS). 

Rahvusvahelisel antibiootikumiresistentsuse teadlikkuse nädalal toimuva sündmuse eesmärk on suurendada teadlikkust antibiootikumide ja fungitsiidide vastasest resistentsusest, selle ulatusest ja ohtudest.

Infopäeval toimunud etteasted:

• TERVITUSKÕNE
  LABRISe asedirektor Mari Reinik

• Antibiootikumiresistentsus - millest me räägime?
  Tanel Tenson, PhD, Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi antimikroobsete ühendite tehnoloogia professor

• Antibiootikumiresistentsus lemmikloomadel
  Piret Kalmus, DVM, PhD, Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi produktiivloomade sisehaiguste kaasprofessor 

• Millal pöördub loomaarst arsti poole? 
  Ingrid Hang, DVM, PhD. Väikeloomakliiniku NordicVet omanik ja väikeloomarst, Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi lektor

• MRSA leiud loomadel ja sigade seire esialgsed tulemused Eestis
  Epp Moks, PhD, Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse (LABRIS) bakterioloogia-patoloogia osakonna juhtivspetsialist

• Antibiootikumiresistentsus piimaveiste karjades
  Age Kärssin, DVM, PhD, Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse  (LABRIS) riskihindamise osakonna juhtivspetsialist loomatervise alal

• Antibiootikumresistentsus ja haiglaravi vajavad vastsündinud
  Tuuli Metsvaht, MD, PhD, Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi ning bio- ja siirdemeditsiini instituudi laste intensiivravi ja farmakoteraapia professor

• Tabletid antibiootikumravis – kas lemmikloom on inimesesarnane?
  Marju Sammul, Ravimiameti ravimiohutuse osakonna spetsialist

• Veterinaaria valdkonna AMR tegevuskavast
  Piret Aasmäe, DVM, MA, Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist

• Üks Tervis printsiip AMR-i ohjamisel. Valdkondade ülene strateegia
  Maia-Triin Kanarbik, Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nakkushaiguste poliitika nõunik

• Vesi kui AMR ülekandetee
  Tanel Tenson, PhD, Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi antimikroobsete ühendite tehnoloogia professor

• Ravimijäägid keskkonnas
  Egge Haiba, PhD, Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži vanemlektor

• Resistentsuse ohud teraviljahaigustetõrjes
  Andres Mäe, PhD, Maaelu Teadmuskeskuse vanemteadur

• Nahahaigusega patsientidelt isoleeritud patogeenide resistentsus 
  Külli Kingo, MD, PhD, Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi dermatoloogia ja veneroloogia professor

• Seenevastased ained inimese ja looma ravis
  Marju Sammul, Ravimiameti ravimiohutuse osakonna spetsialist

• Antibiootikumresistentsus inimestel
  Liidia Dotsenko, Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenuse juht

22.–23.08 võõrustas LABRISe riskihindamise osakond kolleege Soome toiduohutusametist Ruokavirasto. Kohtumine toimus EFSA algatatud riskihindamistegevuste partnerlusprojekti raames.

Külaskäigu raames peeti kahepäevane seminar ettekannete ja aruteludega. Soome esindajad tegid ülevaate oma töödest piimatoodete asendajate, saasteainete prioriseerimise, riski-kasu hindamise ja tehisintellekti kasutamise valdkondades.

Soome esindajaid huvitasid eelkõige sigade Aafrika katku (SAK) ja ehhinokokkide alased uuringud, milles LABRIS jagas oma pikaajalisi kogemusi.

Kohtumise lõpus lepiti kokku teemad, millele keskendutakse veel käesoleva aasta jooksul toimuvatel veebiseminaridel.

Loodetavasti pani antud kohtumine aluse kahe asutuse pikaajalisemaks riskihindamise alaseks koostööks.

28. novembril 2023 toimus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi suures saalis huvigruppidele suunatud AMR (antimikroobne resistentsus) infopäev, mille teemaks oli “Resistentsed bakterid loomadel ja inimestel - probleem, millele vajame lahendust juba täna”.

Infopäeva korraldas Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS). 

Infopäeva eesmärgiks oli suurendada üldist teadlikkust antibiootikumiresistentsusest ja selle ohtudest ning koostöös erinevate valdkondade esindajatega võimestada arutelu selle ohjamise võimaluste üle.

Infopäeval toimunud etteasted:

• TERVITUSKÕNE
  Madis Kallas, regionaalminister
• SISSEJUHATUS AMR TEEMADESSE 
  Imbi Nurmoja, DVM, PhD, Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse (LABRIS) direktori asetäitja loomatervise valdkonnas
• ÜKS PLANEET JA ÜKS TERVIS
  Kuidas bakter antibiootikumiravi üle elab ja miks on see meie kõigi probleem?
  Tanel Tenson, PhD, Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi antimikroobsete ühendite tehnoloogia professor
• ANTIBIOOTIKUMIDE KASUTAMINE LOOMADEL
  Mis on hetkel kõige suuremad mured ja väljakutsed? 
  Piret Kalmus, DVM, PhD, Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi produktiivloomade sisehaiguste kaasprofessor
• MIKROOBIDE RESISTENTSUSE OHJAMISE JA VÄHENDAMISE VÕIMALUSED
  Tutvustame projekti AMRITA tulemusi. 
  Epp Moks, PhD, Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse (LABRIS) bakterioloogia-patoloogia osakonna juhataja
   
• RESISTENTSUSGEENIDE HORISONTAALNE ÜLEKANNE 
  Mida tähendab resistentsusgeenide horisontaalne ülekanne meie igapäevaelus? 
  Age Kärssin, Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse  (LABRIS) riskihindamise osakonna juhtivspetsialist loomatervise  alal
   
• ÜLE-EUROOPALINE RESISTENTSUSE SEIRE LOOMADEL JA TOIDUS
  Võrdluseks vaatleme olukorda Eestis.  
  Brita Smitt, Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialis
   
• ANTIBIOOTIKUMIDE KASUTAMINE – STATISTIKA EESTIS, EUROOPAS, ÜLE MAAILMA 
  Suunised arstidele ja kontroll kasutamise üle. Väljakutsed.
  Marju Sammul, Ravimiameti ravimiohutuse osakonna spetsialist
   
• ANTIBIOOTIKUMIDE KASUTAMINE LOOMADEL JA LOOMAKASVATUSES
  Millised on suunised loomaarstidele ja kontroll kasutamise üle. 
  Anne-Ly Veetamm, Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakona juhtivspetsialist
   
• ANTIBIOOTIKUMIDE KASUTAMINE INIMESTE RAVIS
  Suunised arstidele ja kontroll kasutamise üle. Väljakutsed.
  Kärt Sõber, Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja
   
• ÜKS TERVIS PRINTSIIP AMR-I OHJAMISEL
  Maia-Triin Kanarbik, Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik
   
• PANEELDISKUSSIOON: TOIMIV KOOSTÖÖ INIM- JA LOOMAARSTIDE VAHEL 
  Miks see on vajalik ja koguni möödapääsmatu?
  Mida peaksime tegema juba täna ja mida saaksime teha paremini homme ja ülehomme?
  
  Diskussioonis osalesid:
  - Olev Kalda (Põllumajandus- ja Toiduamet)
  - Piret Kalmus (Eesti Maaülikool)
  - Tanel Tenson (Tartu Ülikool)
  - Kärt Sõber (Terviseamet)
  - Paul Naaber (Eesti Laborimeditsiini Ühing)
  Paneeldiskussiooni modereeris Imbi Nurmoja (LABRIS)

Skandinaavia-Balti Parasitoloogia Ühingu 10. Konverentsi (CSBSP10) korraldas Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS) koostöös Skandinaavia-Balti Parasitoloogia Seltsi (SBSP), Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooliga.

Konverents toimus Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsikeskuses 6.- 7. juunil 2023. a, sellele eelnevad töötoad leidsid aset 5. juunil Eesti Maaülikooli Zoomeedikumis.

CSBSP10 on Skandinaavia-Balti Parasitoloogia Ühingu ametlik üle aasta toimuv teaduskonverents. 2023. aasta konverentsi teema oli "Parasites and hosts in shared environment". Konverentsi visiooniks oli tuua kokku parasitoloogia erinevate valdkondade kogenud ja alustavad teadlased ning parasiitide ja parasitaarhaigustega tegelevad eksperdid: bioloogid, arstid ja loomaarstid, parasitaarhaiguste diagnoosimise ning parasiitide järelevalvega tegelevad eksperdid.

Konverentsil osalemine lõi võimaluse saada osa interdistsiplinaarsest parasitoloogia-alasest teabest Baltikumis, Põhja-Euroopas ja teistes riikides. Konverentsil osalemine pakkus võimalust ideede vahetamiseks ning teadusliku suhtlemise ja valdkondadevaheliste koostööde tugevdamist.

Konverentsi programmi kuulusid suulised ja posterettekanded ning töötoad. Peaesinejateks olid rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased:

• Dr. Pikka Jokelainen (Denmark) – Parasites from One Health point of view
• Prof. Urmas Saarma (Estonia) – Major parasitic zoonoses of the past: new insights with modern methods
• Dr. Adriano Casulli (Italy) – Unveiling the impact of cystic and alveolar echinococcosis in Europe
• Dr. Lena Hulden (Finland) – The Northern range of malaria
• Prof. Tomáš Scholz (Czech Republic) – Gaps in parasitological research in the molecular & omics era

Konverentsi peamine toetaja oli Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.