Toidutootmise esmatasandi, sööda, toidu, joogivee ja nende käitlemiskeskkonna hügieeni ja ohutuse hindamiseks on LABRISes juurutatud rahvusvahelised standardiseeritud analüüsimeetodid, mis võimaldavad määrata väga erinevaid mikroorganisme ning neid täiendavalt iseloomustada.
Koostöös Põllumajandus- ja Toiduametiga tegeleb LABRIS toidutekkeliste haiguspuhangute põhjuste väljaselgitamisega, analüüsides toidutarneahela erinevatest etappidest võetud proove ning iseloomustades täiendavalt võimalikke haigustekitajaid.
Toidutarneahelas esineda võivaid mikroorganisme võib nende tervisele avaldatava mõju alusel jaotada 3 rühma:
- esimesse rühma kuuluvad indikaatormikroorganismid, mille esinemine ja arvukus tootmiskeskkonnas, toidus, vees ja söödas osutab hügieeniprobleemidele;
- teise rühma liigituvad mikroorganismid, mis üldjuhul ei ole tõvestavad, kuid mis neile soodsatel tingimustel (nt toidu ebaõigel säilitamisel) võivad siiski tervisehädasid põhjustada;
- kolmandasse rühma kuuluvad inimese tervisele ohtlikud mikroorganismid ehk patogeenid.
LABRISe mikrobioloogialaborites Kuressaares, Tallinnas ja Tartus on välja arendatud võimekus määrata enamlevinud hügieeni- ja ohutusega seotud mikroorganisme. Harvaesinevate patogeenide määramise võimekus on koondunud Tartu laborisse.
| NÄITAJA | TARTU | TALLINN | SAAREMAA |
| I Hügieeninäitajad | |||
| Aeroobsete mikroorganismide arv | x | x | x |
| Anaeroobsete mikroorganismide arv | x | x | x |
| Enterobacteriaceae | x | x | x |
| Coli-laadsed bakterid | x | x | x |
| Escherichia coli | x | x | x |
| Enterokokid | x | x | x |
| Sulfitit redutseerivad klostriidid | x | x | x |
| Pärm- ja hallitusseened | x | x | x |
| Spoore moodustavad bakterid | x | x | x |
| Väävelvesinikku tootvad bakterid | x | x | |
| Äädikhappebakterid | x | ||
| II Tinglikult patogeensed mikroorganismid | |||
| Eeldatav Bacillus cereus | x | x | x |
| Clostridium perfringens | x | x | x |
| Koagulaaspositiivsed stafülokokid (sh Staphylococcus aureus) | x | x | x |
| Pseudomonas aeruginosa | x | ||
| III Otsese terviseohtlikkusega mikroorganismid (ohutusnäitajad) | |||
| Salmonella spp. | x | x | x |
| Listeria monocytogenes | x | x | x |
| Kampülobakterid | x | ||
| Cronobacter spp. | x | ||
| Shigella spp. | x | ||
| Patogeenne Escherichia coli | x | ||
| Patogeenne Yersinia enterocolitica | x | ||
| Patogeenne Vibrio parahaemolyticus | x | ||
Lisainfo:
Mikrobioloogia osakond
[email protected]
+372 738 6103
LABRISe Tartu laboris on juurutatud meetodid harvaesinevate bakteriaalsete toidupatogeenide määramiseks.
- Cronobacter spp. tuvastamine
- Campylobacter spp. tuvastamine ja arvuline määramine
- Vibrio parahaemolyticus'e tuvastamine
- Shigella spp. tuvastamine
- patogeense Yersinia enterocolitica tuvastamine
- Shiga-toksiine tootva Escherichia coli (STEC) tuvastamine
- enteropatogeense Escherichia coli (EPEC) tuvastamine
- enterotoksigeense Escherichia coli (ETEC) tuvastamine
- enteroagregatiivse Escherichia coli (EAEC) tuvastamine
- enteroinvasiivse Escherichia coli (EIEC) tuvastamine
Lisaks ülalnimetatutele on mikrobioloogia laborites juurutatud meetodid koagulaaspositiivsete stafülokokkide (sh Staphylococcus aureus'e), eeldatava Bacillus cereus'e ja Clostridium perfringens'i määramiseks. Nende potentsiaalselt ohtlike mikroorganismide määramine on samuti oluline, sest toidu ebaõigetes tingimustes säilitamisel võivad nad toota toksiine.
Mikroorganismide analüüsimisel on kasutusel Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ISO meetodid ning Euroopa Liidu valdkondlike referentlaborite ametlikud juhismaterjalid.
Teiste harvaesinevate patogeenide ja/või nende toksiinide määramise osas tehakse koostööd erinevate Euroopa Liidu laborite ja asutustega.
Lisainfo:
Mikrobioloogia osakond
[email protected]
+372 738 6103
Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2017/625 aitavad riiklikud referentlaborid riiki toidutekkeliste haiguspuhangute uurimisel.
Haiguspuhangu kahtluse korral on LABRISe laborites Kuressaares, Tallinnas ja Tartus tagatud püsiv võimekus enamlevinud toidupatogeenide nagu Salmonella spp., Listeria monocytogenes, koagulaaspositiivsed stafülokokid, eeldatav Bacillus cereus, Clostridium perfringens tuvastamiseks ja loendamiseks.
LABRISe Tartu laboris on lisaks juurutatud meetodid harvaesinevate toidupatogeenide määramiseks tootmise esmatasandilt, toidust, söödast ja tootmiskeskkonnast võetud proovidest. Salmonella spp., Yersinia enterocolitica ja patogeense Escherichia coli kiireks tuvastamiseks on täiendavalt kasutusel reaalaja PCR meetod. Mitmete haigustekitajate puhul on LABRIS ainuke labor Eestis, kes nimetatud näitajaid uurib.
Regionaalsed laborid toimetavad haiguspuhangu uuringute käigus isoleeritud patogeenide isolaadid Tartusse kinnitavateks analüüsideks. Kinnitavad uuringud hõlmavad isolaatide täiendavat identifitseerimist, serovaride määramist ja mitmeid molekulaarbioloogilisi uuringuid.
Toidutekkeliste puhangute uurimisel teeb LABRIS koostööd Põllumajandus- ja Toiduameti ning Terviseametiga. Koostöös ametitega on võimalik võrrelda haiguspuhangu ja toiduahela proovidest isoleeritud bakteritüvesid. Sellisel viisil jõutakse jälile võimalikele haiguspuhangu allikatele ja ülekande teedele.
Toidutekkeliste haiguspuhangute korral koordineerib sellega seotud analüütilisi tegevusi LABRISe mikrobioloogia osakond.
Lisainfo:
Mikrobioloogia osakond
[email protected]
+372 738 6103
LABRISe Tartu laboris on loodud võimalused mikroorganismide täiendavaks identifitseerimiseks ja tüpeerimiseks.
- Bakterite samastamine MALDI-TOF MS-ga (maatriksi assisteeritud laserdesorptsioon-ionisatsioon lennuaja massispektromeetriaga)
- Serotüpeerimine. Salmonella spp. serovaride määramiseks on kasutusel konventsionaalne ja molekulaarne serotüpeerimine. Listeria monocytogenes'e, Escherichia coli, Yersinia enterocolitica serotüpeerimiseks kasutatakse bakterite täisgenoomsel sekveneneerimisel põhinevaid andmeid.
- L. monocytogenes'e, Salmonella spp., patogeense E. coli, Yersinia enterocolitica, Campylobacter spp. jt haigustekitajate täisgenoomsel sekveneerimisel (WGS) põhinevad tüpeerimisuuringuid kasutatakse:
- toidutekkeliste haiguspuhangute ülekandeteede ja allikate kindlakstegemiseks
- tootmisliinide saastumise kindlakstegemiseks püsitüvedega
- virulentsus- ja resistentsusgeenide tuvastamiseks
- Shiga-toksiine tootva Escherichia coli toksiini alatüüpide ja teiste virulentsusgeenide tuvastamine haigustekitaja potentsiaalse tõvestusvõime hindamiseks
- Teiste Escherichia coli patotüüpide (EPEC, EAEC, ETEC, EIEC) tuvastamine
- Patogeense Yersinia enterocolitica ail geeni määramine
- Clostridium perfringes'i toksiinigeenide määramine
- Keeritsusside (Trichinella spp.) jt parasiitide liigiline määramine
Lisainfo:
Mikrobioloogia osakond
[email protected]
+372 738 6103
Saastunud toidu ja veega levivate parasiitide ning nende vahevormide spekter on väga lai. Nende suurus on erinev, alates pisikestest üherakulistest organismidest kuni palja silmaga nähtavate vormideni. Parasiitide elutsükkel võib samuti erineda. Kui mõned parasiidid kasutavad püsivat peremeesorganismi, siis teised läbivad mitmeid arengufaase, kasutades erinevaid loom- või inimperemehi.
LABRISes kui parasiitide määramise riiklikus referentlaboris on välja arendatud võimekus mitmete toidu- või veega levivate parasitaarhaiguste tekitajate määramiseks.
| UURING | TARTU | TALLINN | SAAREMAA |
| Trichinella spp (keeritsusside) määramine | x | x | x |
| Trichinella spp liigiline määramine | x | ||
| Anisakis spp. määramine | x | ||
| Anisakis spp. liigiline määramine | x | ||
| Tsüstitserkide ja ehhinokokkide määramine | x | ||
| Echinococcus spp. ja Taenia spp. liigiline määramine | x | ||
| Kalaparasiidid | x |
Lisainfo:
Mikrobioloogia osakond
[email protected]
+372 738 6103
Viimati uuendatud 23.10.2024
