Haiguse kirjeldus ja olulisus
Termin „Haigus Y“ tähistab tundmatu või esilekerkiva haigustekitaja poolt põhjustatud haigust loomadel. Sellisel haigustekitajal võib ka olla võime loomadelt inimestele üle kanduda või puuduvad selle kohta veel andmed. Haigus Y võib esineda varem tuntud haigustekitaja omaduste muutumisel – näiteks tekivad nakkustekitaja evolutsiooni käigus uued tüved või muutub seni tuntud kommensaali patogeensus. Haigustekitajad võivad ületada ka seniseid liikide vahelisi barjääre ning esineda uutel peremeesliikidel. Selliste haigustekitajate seire on oluline, et uutest ja esilekerkivatest ohtudest/patogeenidest varakult teadlik olla.
Andmete kogumine, sündroomne seire LABRISes
Kaaskirjad
LABRIS on uuendanud proovi kaaskirjasid, et proovide/haigusjuhtudega seotud andmed jõuaks laborisse. Kaaskirjal saab valida ka sündroome/haigusseisundeid, samuti lisada ka täpsema info ning mida palume täita loetavalt (kui on käsitsi täitmine) ning kogu diagnoosimiseks/testide valikuks vajaliku infoga.
LABRISe labori infosüsteem
LABRISe labori infosüsteemi on täiendatud sündroomide kirjetega, et koguda andmeid kindlate sündroomide korral laborisse jõudnud proovide kohta, mille puhul tavapärased nakkustekitajad on välistatud, kuid labordiagnoosini pole jõutud. Labori infosüsteemi uuendus võimaldab jälgida proovide, ka ilma labordiagnoosita proovide, osakaalu sündroomide kaupa.
Proovide kogumine
Alustatud on proovide kogumist metagenoomika metoodika juurutamiseks.
Proovide kogumisse saavad panustada loomaarstid ja karjade omanikud, saates proovid koos täidetud kaaskirjaga LABRISesse, kus välistatakse enamlevinud patogeenid. Labordiagnoosi saamise tõenäolist suurendab, kui iga haiguspuhangu korral kogutakse proove enam kui ühelt loomalt ning ka võetud proovimaterjal ning proovide seisund võimaldavad edasisi uuringuid. Vähemtähtis pole ka kaaskirjaga saabuv info. Kui tõenäoliselt nakkusliku etioloogiaga haigusjuhtude korral tekitajat ei leita (nn. nulldiagnoosiga proovid), siis proovid säilitatakse.
Kindla sündroomi korral kogutud proovid uuritakse geneetiliste uurimismeetoditega, et leida võimalike patogeenide esinemine, mida senised uuringud ei tuvastanud. Kuna meetod on juurutamisel, võtab tulemuste saamine aega. Kui uuringute käigus esineb uusi/ebatavalisi leide, siis võetakse loomaarstiga ühendust. Kahjuks pole rutiinuuringud enamlevinud patogeenide tuvastamiseks käesoleva projekti poolt rahastatavad.
Sündroomid, millele esialgselt fokusseeritakse:
Mäletsejate abordid
Veiste respiratoorsed infektsioonid
Edaspidi on kavas hõlmata ka uuringud muude sündroomidega ja haigusseisunditega kulgevad taudipuhangute korral ning muudel loomaliikidel.
Viimati uuendatud 05.11.2024
