Töö käigus hinnati toidulisandite tarbimist Eesti elanikkonnas ja sellega seotud terviseriske, pöörates tähelepanu ka imikutele ja väikelastele suunatud toodetele.
Veebiküsitlus toimus 2024. aastal, osales 2009 täiskasvanut ning koguti andmeid 732 lapse kohta (kokku 2741 inimest). Toidulisandeid tarbis 61% vastanutest, sagedamini naised ja 25–34-aastased. Peamise tarbimise põhjusena nimetati tervise hoidmist ja haiguste ennetamist.
Peamisteks tarbitud toidulisandite aineklassideks olid vitamiinid (44,2%), mineraalained (20,2%), õlid- ja rasvhapped (8,6%), taimed, taimeekstraktid (5,4%) ja muud ühendid (5,0%). Teiste toidulisandite aineklasside tarbijaid oli üldvalimis alla 5%: valgud 3,0%, süsivesikud 2,9%, mikroorganismid 1,7%, aminohapped 1,1%, ensüümid 0,4%, seened, seeneekstraktid 0,3%.
Töö täisteksti saamiseks palume võtta ühendust [email protected]
Töö eesmärgiks oli hinnata magusainete tarbimist Eesti elanikkonnas küsitlusuuringu andmetel. Uuringu tulemusi saab edaspidi kasutada magusainete saadavushinnangute koostamiseks, võimalike magusainete liigtarbimisega seotud terviseriskide hindamiseks ning vajadusel riskijuhtimismeetmete valikuks.
Töö täisteksti saamiseks palume võtta ühendust [email protected]
Äädikhappe kahjulik toime on teada juba pikka aega ning mürgistusjuhte esineb ka tänapäeval.
Kahjustustest domineerivad seedetrakti, vere, neerude ja hingamisteede kahjustused. Kahjustuste raskus sõltub äädikhappe kontsentratsioonist. Alla 10% lahuste puhul esineb raskeid kahjustusi harva, kuid risk suureneb märgatavalt alates 10% kontsentratsioonist.
Kauplustes turustatav äädikas on 30%-lise kontsentratsiooniga toode. Riskide maandamiseks on välja töötatud 30% äädikhappe turustamise hea tava: üldised ja lisasoovitused. Enamik eksperdiarvamuse koostamise tarbeks vaadeldud tooteid vastab üldistele soovitustele, kuid ei vasta lisasoovitusele.
Töö täisteksti saamiseks palume võtta ühendust [email protected]
Töö eesmärgiks oli vastata küsimusele, missugused on praepannidest toitu migreeruvate metallide (arseen, kroom, raud) maksimaalsed kogused, mida võib lugeda ohutuks.
Töö täisteksti saamiseks palume võtta ühendust [email protected]
Sigu ja sealiha peetakse teiseks levinuimaks zoonootilise Salmonella spp. nakkuse allikaks Euroopas (EFSA, 2011; EFSA/ECDC, 2021). Kuna Salmonella spp. kontaminatsioon saab alguse juba farmitasandil ja Salmonella spp. infektsioonid kulgevad sigadel enamasti subkliiniliselt, raskendades seega nakatunud sigade tuvastamist ja Salmonella spp. tõrjet seakasvatusettevõttes, on oluline piirata ja tõrjuda Salmonella spp. levikut seafarmides, vähendamaks selle patogeeni zoonootilise leviku riski.
Põllumajandus- ja Toiduameti tellimusel koostas Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse riskihindamise osakond ülevaate olulisematest bioturvalisuse meetmetest, mis aitavad piirata Salmonella spp. levimust seakarjas.
Töö täisteksti saamiseks palume võtta ühendust [email protected]
