Tänavune konverents kandis pealkirja „Usaldab, ei usalda?“ ning keskendus sellele, kuidas kujundada ühiskonnas usaldust teaduse vastu juba enne kriiside puhkemist ning toetada inimeste teadlikku otsustusvõimet olukorras, kus pelgalt faktidest ei piisa. Lisaks otsiti lahendusi, kuidas kõnetada noori kui tuleviku vaatest võtmetähtsusega sihtrühma.
LABRISe jaoks, kelle igapäevatöö keskmes on teaduspõhine riskihindamine ja laboriuuringud, on selge ja usaldusväärne teaduskommunikatsioon kriitilise tähtsusega. Konverentsil kuuldud teadmised ja kogemused aitavad veelgi paremini viia keerulisi teadus- ja riskihindamise teemasid avalikkuse ja otsustajateni.
Konverentsi rahvusvahelises osas jagasid oma kogemusi väliseksperdid Olha Izhyk (WHO riskikommunikatsiooni ja infodeemia juhtimise ekspert), kes rääkis inimesteni jõudmisest kriisiolukorras ebakindluse, emotsioonide ja kõlakambrite kiuste. Rosemary Hindle (Science Europe’i kommunikatsioonijuht) tutvustas Science Europe’i uusi soovitusi teaduskultuuri ja -kommunikatsiooni edendamiseks ning Philipp Spitzer (Grazi Ülikooli keemiahariduse kaasprofessor) jagas Austrias läbi viidud juhtumiuuringute põhjal praktilisi näiteid, kuidas teha koolide ja kodanikuteaduse kaudu teadust koos noortega.
Päeva teises pooles esitles EMORi uuringuekspert Katariina Mäll värske 2026. aasta Eesti Teadusbaromeetri uuringu tulemusi ning Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko analüüsis inimarengu aruande õppetundide põhjal, kuidas panna teadus kõnetama 25–85-aastaseid inimesi. Konverentsipäev kulmineerus Eesti teaduskommunikatsiooni riiklike auhindade üleandmisega.
Kõigil huvilistel on võimalik konverentsi ettekandeid järele vaadata Eesti Teadusagentuuri YouTube’i kanalil.
