Peamine järeldus on, et haiguste sissetoomine ELi võib toimuda mitmel viisil: siirutajate loodusliku leviku, tuule, transpordi, loomade kaubanduse, metsloomade liikumise või teatud loomsete toodete kaudu.
Samas on paljude haiguste ja levikuteede kohta endiselt olulisi andmelünki, mistõttu on vaja pidevalt uuendatavaid teadmistekaarte, riskipõhist seiret ja paremat valmisolekut.
Avaldatud aruanded:
Scientific report. Vector-borne diseases-knowledge maps. (13.05.2026, EFSA)
See raport koondab ja ühtlustab teadmisi 25 valitud vektorleviva haiguse kohta. Neist 12 on ELi loomatervise õigusraamistiku alla kuuluvad haigused ja 13 ei ole selles raamistikus loetletud, kuid võivad olla epidemioloogiliselt olulised. Raporti eesmärk ei ole anda lõplikku riskihinnangut, vaid luua struktureeritud teadmistekaart edasisteks riskihindamisteks. Raportis vaadeldakse muu hulgas haigustekitajaid, vastuvõtlikke peremeesloomi, geograafilist levikut, olemasolevaid andmeid, diagnostikat, ravi, vaktsineerimist ja seiret. Haigused valiti kindlate kriteeriumide järgi, näiteks arvestati seda, kas haigus puudub või selle staatus on ebaselge vähemalt pooltes ELi liikmesriikides, kas leidub pädevaid vektoreid ja vastuvõtlikke koduloomi ning kas andmeid on piisavalt.
External Scientific report. Assessment of risk of introduction of 25 vector-borne diseases agents through active or passive movement of vectors. (13.05.2026, EFSA)
Raport hindab, kui tõenäoline on 25 haigustekitaja sissetoomine ELi aktiivse või passiivse siirutajate liikumise kaudu. Kasutati kvalitatiivset kolmeastmelist riskihindamise raamistikku ning arvestati siirutajate elutsüklit, nakkuslikke arengujärke ja levimisviise. Olulised erinevused ilmnesid siirutajagruppide vahel. Puugid võivad liikuda pika maa taha loomadele kinnitatuna; Culicoides’i habesääsklaste puhul on oluline tuulega levimine, sh pikemate vahemaade taha; sääskede puhul on oluline nii tuulega levimine kui ka inimtegevusega seotud transport, näiteks lennukid ja kaubavedu; Culicoidese roll haigustekitajate sissetoomisel hinnati üldiselt väiksemaks. Samas rõhutatakse ebakindlust, sest paljude haigustekitajate kohta on andmeid siirutajate nakatumismäärade ja tegelike levikuteede kohta vähe.
External Scientific report. Assessment of non-vector pathways of introduction of 25 vector-borne diseases in the L’ORA tool. (13.05.2026, EFSA)
Raport keskendub sellele, kuidas siirutajatega levivad haigused võivad ELi jõuda mitte siirutajate, vaid loomade või loomsete saaduste kaudu. Raport on seotud L’ORA tööriistaga, mida kasutatakse mitme loomahaiguse sissetoomisriski hindamiseks ELi NUTS2 piirkondades. Kolm peamist mitte-siirutajatega levikukategooriat on: elusloomade liikumine — nii kodu- kui metsloomad; sigimismaterjal; loomset päritolu tooted inimtarbimiseks või kasutamiseks. Kõige sagedasemaks siirutajatega mitteseotud levikuteeks osutus seaduslik kariloomade ja hobuste kaubandus: 18 haigusel 25-st oli sellesse kategooriasse kuuluv võimalik sissetoomistee. Viljastatud munade seaduslikku kaubandust ei peetud ühegi 25 haiguse puhul sissetoomisteeks.
Scientic report. Identification and mapping of potential and highly likely vectors for selected vector-borne diseases in the EU and neighbouring countries. (13.05.2026, EFSA)
Raport viib kokku siirutajatega seotud ja mitte seotud levikuteed ning kirjeldab, kuidas haigustekitajad võivad jõuda ELi piirkondadesse, kus neid praegu ei esine. Tegemist on ettevalmistava tööga, mis aitab hiljem hinnata sissetoomise, leviku ja mõju riski. Peamised järeldused sõltuvad siirutaja tüübist. Puukidega levivate haiguste puhul on oluline puukide liikumine loomade küljes; liivakärbestega levivate haiguste puhul kohalike populatsioonide levila laienemine; Culicoides’i kaudu levivate haiguste puhul tuulega levimine; sääskedega levivate haiguste puhul täiskasvanud sääskede transport lennukitega ning mõnel juhul ka aktiivne lend ja tuulega levimine. Ilma siirutajateta leviku puhul on olulisemad elusloomad, lemmikloomad, metsloomade ränne, teatud juhtudel sigimismaterjal ja piiratud juhtudel loomset päritolu tooted.
Scientific report. Potential entry pathways for 25 vector-borne disease agents. (13.05.2026, EFSA)
Raport kaardistab lülijalgseid, kes võivad 25 valitud haigustekitajat edasi kanda, ning nende levikut ELis ja naaberriikides. Kasutatud on süstemaatilisi kirjandusülevaateid, labori- ja väliuuringute andmeid, narratiivseid ülevaateid ning vajadusel eksperthinnangut. Raportis tuvastati kaheksa haigustekitaja puhul siirutajad, kelle bioloogiline siirutamisvõimekus on väli- kui laboriandmetel tuginedes väga tõenäoline. Veel 16 haigustekitaja puhul leiti potentsiaalseid bioloogilisi siirutajaid. Viie haigustekitaja puhul ei leitud ELis esinevaid sobivaid bioloogilisi siirutajaid piisava tõendusmaterjali põhjal ning seetõttu kasutati võimalike vektorite määramisel eksperthinnangut.
Scientific report. Knowledge mapping of risk mitigation measures against vector-borne diseases. (13.05.2026, EFSA)
See raport koondab olemasoleva info seire-, ennetus- ja tõrjemeetmete kohta 25 siirutajatega leviva haiguse puhul. Fookuses on näiteks seiresüsteemid, regionaalne lähenemine, vaktsineerimisvõimalused, siirutajate tõrje, kiirdiagnostika ja hädaolukorra meetmed. Raporti praktiline väärtus seisneb selles, et see aitab näha, milliste haiguste puhul on meetmete kohta piisavalt teadmisi ja kus on teadmislüngad. Näiteks mõne haiguse puhul on olemas vaktsiinid või seirekogemus, kuid teiste puhul on tõendusmaterjal piiratum. See aitab riskijuhtidel otsustada, kuhu suunata seiret, uuringuid ja valmisolekumeetmeid.
Peamised tähelepanekud:
Ligikaudu pooled kajastatud haigustest ei ole praegu loetletud Maailma Loomatervise Organisatsiooni (WOAH) nimekirjas ega liigitatud ELi loomatervise määruse alusel. Haiguste hulgas on Eestis praegu esinevad haigused: zoonoosidest endeemiliselt esinevad borrelioos ja puukentsefaliit, 2024. aastal esmakordselt tuvastatud Lääne-Niiluse palaviku viirus ning loomadel leitud Coxiella burnetii, loomataudidest Schmallenbergi haigus ning lammaste katarraalne palavik.
Kokkuvõtteid ajakohastatakse igal aastal, et kajastada uusimaid teaduslikke ja epidemioloogilisi arenguid.
Aruanded sisaldavad loetletud haiguste ajakohastatud levikukaarte, mis näitavad haiguste leviku muutumist maailmas ning haigustekitajaid edasi kandvate lülijalgsete siirutajate esinemist ELis ja naaberriikides.
- Siirutajate levikukaardid töötas EFSA välja koostöös Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega (ECDC) VectorNet projekti raames, need on avaldatud veebis ning ajakohastatakse regulaarselt ka EFSA loomahaiguste profiilides.
Need aruanded on oluliseks aluseks aasta lõpuks valmivatele riskihinnangutele, kus hinnatakse mainitud haiguste ELi sisenemise ja siin levimise tõenäosust. Tulevased riskihinnangud analüüsivad lisaks ka haiguste võimalikku mõju ning kas olemasolevad tõrjemeetmed on piisavad või vajavad täiendamist.
Lisainfo:
Age Kärssin
LABRISe riskihindamise osakonna juhtivspetsialist
tel 5648 9526
e-post [email protected]
