Lääne-Niiluse palaviku viirus hobustel (LNPV) (West Nile Fever - WNF)

28.06.2024

Haiguse kirjeldus ja olulisus
Lääne-Niiluse palavik on sääskedega leviv viirushaigus, mis võib tabandada linde, inimesi ja hobuseid, põhjustades kas subkliinilist nakkust, kerget haigestumist, meningiiti, entsefaliiti või surmlõpet. Nakatuda võivad ka teised imetajad.
Eestis ei ole teadaolevalt viirust loomadel leitud.
Oluline zoonoos inimestel, haiguse info on Terviseameti kodulehel: https://www.terviseamet.ee/et/nakkushaigused-a-u/laane-niiluse-viirusepalavik

Haigustekitaja
Arboviiruste rühma kuuluv RNA-viirus, mis kuulub Flaviviridae sugukonda, Flavivirus perekonda. Viirust kannavad edasi sääsed ning see säilib sääskede ja lindude tsüklis. Sääskede organismis viirus paljuneb ning kandub vere imemisel edasi järgmisele peremehele. Culex perekonda kuuluvate sääskede liigid esinevad ka Eestis.

Nakkusallikas ja levikuteed
Hobused saavad nakkuse, kui nakatunud sääsed imevad verd. Muid ülekandeteid peetakse väheolulisteks. Imetajaid peetakse viiruse tupikperemeesteks.

Levik ja sesoonsus
Viirusel on lai geograafiline leviala, hõlmates piirkondi Euroopas, Aasias, Aafrikas, Austraalias ning  Ameerikas. Nakatumiste esinemine sõltub sääskede levikust ja on parasvöötmes hooajaline, saavutades haripunkti varasügisel. 2022. aasta Üks Tervis aruande järgi olid LNPV nakatumised Euroopas tõusvas trendis ning viiruse leviala on laienenud varem taudivabadesse piirkondadesse.

Kliinilised tunnused
Inkubatsiooniperiood on 3–15 päeva. On täheldatud ka pikemaid perioode (8-58 päeva).
Haigustunnused ilmnevad ca 10% nakatunud hobustest, enamikel nakatunud hobustel ei esine kliinilisi tunnuseid. Haigestunud loomadel on kõrge suremus (kuni 30%).
Kliinilised tunnused tulenevad viirusest põhjustatud entsefaliidist või entsefalomüeliidist. Haigestunud hobustel on sageli kerge kuni raske ataksia, nõrkus. Esineb isutus, norusolek. Esineb palavik, kuid mitte alati. Märke võib olla kergetest koordinatsiooniraskustest kuni lamamiseni. komistamine, tagajalgade nõrkus, lihastõmblused, osaline halvatus, nägemise halvenemine, hammaste krigistamine, neelamishäire, sihitu liikumine, ringliikumine, krambid. Võib tekkida kooma ja surmlõpe.

Diagnoosimine
Anamneesi andmed: reisimine endeemilistesse piirkondadesse.
Kliinilised tunnused: närvinähud.
Laboruuringud: tekitaja tuvastamine, tekitaja vastaste antikehade tuvastamine.

Proovid

Haigestumise/ haiguskahtluse korral

• Vereproovi uuring antikehadele (ELISA meetod).
• Tekitaja RNA määramine PCR meetodil: Võimalusel tserbrospinaalvedelik.

(Vereproovist RNA määramine – meetodit enamasti ei kasutata, kuna vireemia faas on väga lühike, viiruse kontsentratsioon veres madal ning see faas esineb enne kliiniliste tunnuste avaldumist)

Hukkunud hobusel
proovid ajust, seljaajust (mitmest segmendist), põrnast.
Eutaneerimise korral võib enne eutanaasiat lisaks võtta vereproovi.

Uuringud EU4Surveillance projektis:

• Kliiniliselt tervetel hobustel antikeha uuringud vereproovist
• Haigestunud hobustel antikeha uuringuid ja (võimalusel) tekitaja uuringud (kui on võimalik proovi võtta)
• Hukkunud hobustel tekitaja uuringud kudedest

Proovide võtmisel järgida bioohutusmeetmeid!
Haigus või haiguskahtlus on teatamiskohustuslik!

Ravi ja ennetamine

• Spetsiifiline ravi puudub, hobuste jaoks on olemas vaktsiinid.

• Sääskede arvukuse ohjamine ning sääserünnete vältimine.

Kirjandus: EFSA disease profile: https://animal-diseases.efsa.europa.eu/WNFV/