Lääne-Niiluse palavik lindudel (LNPV) (West Nile Fever - WNF)

28.06.2024

Haiguse kirjeldus ja olulisus
Lääne-Niiluse palavik on sääskede kaudu leviv viirushaigus, mis võib tabandada linde, inimesi ja hobuseid, põhjustades subkliinilist nakkust, kerget palavikuga kulgevat haigust, meningiiti, entsefaliiti või surma. Nakatuda võivad ka teised imetajad.
Eestis ei ole teadaolevalt viirust loomadel leitud.
Haigus on oluline rahvatervise aspektist, inimeste haiguse info Terviseameti kodulehel: https://www.terviseamet.ee/et/nakkushaigused-a-u/laane-niiluse-viirusepalavik

Haigustekitaja
Arboviiruste rühma kuuluv RNA-viirus, mis kuulub Flaviviridae sugukonda, Flavivirus perekonda. Viirust kannavad edasi sääsed ning see säilib sääskede ja lindude tsüklis. Sääskede organismis viirus paljuneb ning kandub vere imemisel edasi järgmisele peremehele. Culex perekonda kuuluvate sääskede liigid esinevad ka Eestis.

Nakkusallikas ja levikuteed
Linnud saavad nakkuse sääskedelt. Muud ülekandeteed on väheolulised. Imetajaid peetakse viiruse tupikperemeesteks.

Levik ja sesoonsus
Viirusel on lai geograafiline leviala, hõlmates piirkondi Euroopas, Aasias, Aafrikas, Austraalias ning Ameerikas. Nakatumiste esinemine sõltub sääskede levikust ja on parasvöötmes hooajaline, saavutades põhjapoolkeral haripunkti varasügisel.
Euroopas on 2022. aasta Üks Tervis aruande järgi LNPV nakatumised tõusvas trendis ning viiruse leviala on laienenud varem taudivabadesse piirkondadesse.

Kliinilised tunnused
Nakatuvad paljud linnuliigid, kuid enamikel neist ei põhjusta viirus nähtavaid haigustunnuseid. Sagedamini haigestuvad metslinnud (eriti vareslased, kes võivad süsteemse haiguse tagajärjel surra, samuti röövlinnud). Haigestumine võib kulgeda epideemiana, lindudel esinevad närvinähud  (ringliikumine, värisemine, lennuvõimetus).
Kodulinnud enamasti ei haigestu, kuid võivad olla viiruskandjad. Maailmas on üksikuid teateid ka haiguspuhangutest koduhanedel, samuti loomaaialindudel.

Diagnoosimine

• Kliinilised tunnused: närvinähud, surmad.
• Laboruuringud: tekitaja tuvastamine, tekitaja vastaste antikehade tuvastamine.

Proovid
Lindude haigestumise või surma korral tampooniproovid (kuiva tampooniga) suuõõnest või kloaagist.

Uuringud EU4Surveillance projektis:

• Kliiniliselt tervetel kütitud lindudel (vareslased) antikehade uuringud vereproovist ja tekitaja uuringud ajust (proovimaterjal: linnu pea)
• Püütud lindudel tekitaja uuringud tampooniproovidest
• Kliinikusse toodud lindudel (röövlinnud) uuringud vereproovidest
• Hukkunud lindudel tekitaja uuringud tampooniproovidest.

Proovide võtmisel järgida bioohutusmeetmeid!
Haigus või haiguskahtlus on teatamiskohustuslik!

Ravi ja ennetamine

• Sääskede arvukuse ohjamine ning sääserünnete vältimine.
• Vältida lindude importi piirkondadest, kus nakkus on levinud (oht subkliiniliseks viiruse kandvuseks).

Kirjandus:
EFSA disease profile: https://animal-diseases.efsa.europa.eu/WNFV/