Q-palavik

28.06.2024

Haiguse kirjeldus ja tähtsus
Q-palavik on zoonoos (nakkushaigus, mis võib edasi kanduda loomadelt inimestele), mis võib nakatada imetajaid, linde, roomajaid ja lülijalgseid.
Haigus on oluline ka rahvatervise aspektist. Inimeste haiguse info Terviseameti kodulehel:
https://www.terviseamet.ee/et/nakkushaigused-a-u/q-palavik

Haigustekitaja
Riketsiate hulka kuuluv rakusisene bakter Coxiella burnetii. Bakter moodustab pseudo-spoore, mis võivad väliskeskkonnas püsida kaua eluvõimelisena ning olla vastupidavad desoainete mõjule.

Nakkusallikas ja levikuteed
Nakkust võivad levitada erinevad imetajate liigid (veised, lambad, kitsed, koerad, kassid, metsloomad, närilised) ja linnud.
Tekitaja peamised reservuaarperemehed on mäletsejad. Bakterite rohke eritumine toimub abortide ajal (ka keisrilõike ajal) ning järgselt ning võib kesta vahelduvalt mitmeid kuid. Nakatunud karjades võivad baktereid eritada ka haigustunnusteta loomad.
Nakatumine toimub otsese kontakti kaudu nakatunud loomade, nende kudede, eritiste (rooja, suguorganite eritiste ja piimaga) või loomsete saadustega (piimaga). Tekitaja võib organismi sattuda ka nahavigastuste kaudu. Tekitaja levib kaudse kontaktiga, saastunud materjalide (nt riiete) kaudu
Oluline nakatumistee on saastunud keskkond ning nakatunud loomade eritiste ja väljaheidete kuivamisel tekkinud tolmu sisse hingamine. Tekitajad võivad leviga ka tuulega.
Levikuriskiks on ka loomade transport.
Nakkuse levikus võivad osaleda ka puugid, kuid nende roll nakkuse ülekandes vajab veel selgitamist.

Levik
Haigus on levinud enamikes riikides. Eestis on leitud Coxiella burnetii- vastaseid antikehasid 27% piimaveise-, 7% lihaveise- ning 2% lambakarjades (Neare jt., 2023).

Kliinilised tunnused
Inkubatsiooniaeg on varieeruv. Enamik nakatunud loomadest ja lindudest on asümptomaatilised.

Lehmade, uttede ja kitsede puhul on Q-palavikku seostatud enamasti hilise abordi ja sigimishäiretega, (enneaegne sünnitus, surnud või nõrgad järglased). Tekitaja karja sisenemisel võivad esineda nn. abortide tormid.

Diagnoosimine
Mäletsejad

  • Anamneesi andmed: abordid karjas, loomade liikumine ja karja toomine jne.
  • Kliinilised tunnused: abordid ja sigimishäired
  • Laboruuringudtekitaja tuvastamine, tekitaja vastaste antikehade tuvastamine

Proovid
Mäletsejad

  • Vereproov: uuring antikehadele ELISA meetodil.
  • Proovid aborteerunud loodetelt proovid, tupe- ja emakakaela nõred: tekitaja tuvastamine multipleks PCR meetodil.

Uuringud EU4Surveillance projektis:

  • Mäletsejate vereproovide uuring ELISA meetodil Coxiella burnetii vastaste antikehade esinemisele (riikliku loomataudi tõrje plaanis võetud proovid).
  • Mäletsejate abortide korral PCR uuringud tekitaja tuvastamiseks.

Proovide võtmisel järgida ohutusmeetmeid!

Ravi ja ennetamine

  • Haiguse raviks kasutatakse antibiootikume.
  • Mäletsejate jaoks on olemas Q-palaviku vastane vaktsiin.
  • Bakterite levimise  ja keskkonda sattumise vältimine (mäletsejate abortide korral väljutatud kudede ja vedelike kahjutustamine, allapanu töötlemine).
  • Bioturvanõudete täitmine, et vältida tekitaja karja toomist.
  • Töötajate ja farmikülastajate nakatumise vältimiseks nakatunud farmides soovitatakse kaitsevahendite kasutamist (maskid).

Allikad:

Publikatsioonid Eesti kohta:

  • Neare, K.; Janson, M.; Hütt, P.; Lassen, B.; Viltrop, A., 2019. Coxiella burnetii antibody prevalence and risk factors of infection in the human population of Estonia. Microorganisms, 7, 629. https://doi.org/10.3390/microorganisms7120629
  • Neare, K.; Tummeleht, L.; Lassen, B.; Viltrop, A., 2023. Coxiella burnetii seroprevalence and associated risk factors in cattle, sheep, and goats in Estonia. Microorganisms, 11, 819. https://doi.org/10.3390/microorganisms11040819
  • Piirsalu, I.-M. 2023. Coxiella burnetii serolevimus ning võimalikud riskitegurid suurtes Eesti piimaveisekarjades. Eesti Maaülikool. Veterinaarmeditsiini õppekava lõputöö. https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/8161