Hirvlaste krooniline kurtumustõbi (Chronic Wasting Disease- CWD)

Uuendatud 19.09.2019
 
CWD on transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate (TSE) hulka kuuluv haigus, mis tabandab eelkõige looma aju, tekitades seal hulgaliselt väikesi iseloomulikke kahjustuskoldeid, mille tulemusena loom lõpuks sureb. Teised tuntumad TSE haigused on skreipi lammastel, veiste spongiformne entsefalopaatia, naaritsate nakkav entsefalopaatia ja Creutzfeldti-Jacobi tõbi inimesel. Ei ole tõestatud seost CWD ja inimese ning loomade teiste TSE haiguste vahel.
 
Tekitaja
Kroonilise kurtumustõve tekitaja on prioonid - muundunud valgumolekulid, mis paiknevad enamasti kesknärvisüsteemis ja lümfisõlmedes. Prioonid on väga resistentsed keskkonnatingimuste ja keemilistele ainete suhtes.
 
Kliinilised tunnused
Haigus esineb peamiselt täiskasvanud loomadel. See on progresseeruva kuluga ja lõpeb alati looma surmaga. Peamiseks kliiniliseks tunnuseks on kaalulangus. Loomad küll söövad, kuid söödud kogused vähenevad, mis viib järkjärgulise kaalulanguseni. Enamasti ilmnevad muutused ka looma käitumises: haigestunud loom hoiab omaette, on loid, seisab pea norus, liigub veidralt korduvalt „samu mustreid pidi", tekkida võib mädanenud liha meenutav lõhn. Täheldatud on suurenenud süljevoolu ja hammaste krigistamist. Haiguse lõppjärgus suureneb loomal vee tarbimine ja urineerimine.
 
Nakatumine
Nakatumine toimub otsese kontakti teel loomalt-loomale kehaeritiste (sülje, uriini, väljaheidete või verega) vahendusel, samuti nakatunud loomakorjuse või selle osadega; aga ka kaudsel kontaktil nt tekitajatega saastunud pinnase kaudu.
 
Diagnoosimine
Kliinilised tunnused on mittespetsiifilised ja haiguse alguses vähe märgatavad, mistõttu lõplik diagnoos on võimalik alles pärast looma surma prioonivalkude kindlakstegemise või ajukoe histoloogilise uuringutega.
 
Levik
2016. aasta märtsi keskel teatas Norra Veterinaarinstituut kroonilise kurtumustõve (Chronic Wasting Disease (CWD)) diagnoosimisest põhjapõdral. Loom pärines Lõuna–Norrast Nordfjella populatsioonist. Tegemist on esimese haigusjuhtumiga Euroopas. Alates 2018 aastast on Euroopas diagnoositud hirvlaste kroonilist kurtumustõbe ka Soomes ja Rootsis looduses elavatel põtradel (Alces alces).  
 
Ravi 
Puudub.
 
Diagnoos 

  • Tekitaja kvalitatiivne määramine piklikajust ja/või ajukoest ensüümse immunosorptsioonanalüüsiga.
  • Obex`i ehk ajutüve ja väikeaju ning pea- ja kaelapiirkonna lümfisõlmede uurimine immunohistokeemilisel meetodil.

Uuringud teostatakse Tartus Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis (Kreutzwaldi 30).

Proovide võtmine laboratoorseks uuringuks vt. proovivõtujuhend

 

Lisainfo
Viroloogia-seroloogia osakond, telefon 7386 111 või 506 6687
Bakterioloogia-patoloogia osakond, Katrin Peik telefon 738 6123, e-post katrin.peik@vetlab.ee