Vibrioos

07.11.2019
 
Tekitaja
Peamiselt põhjustavad klassikalist vibrioosi Vibrio anguillarum ja V. ordalii. Veel põhjustab vibrioosi V. salmonicida. Antud bakterid põhjustavad kaladel lihasekahjustusi ja septitseemiat.
 
Haigusest
Kliiniliselt eristatakse vibrioosil mitut vormi. Peamiselt on naha- ehk haavandiline vorm ja septitseemiaga kulgev haigusvorm. Vibrioosi teke sõltub bakteritüve virulentsusest, kala immuunsusest, keskkonna tingimustest (asustustihedus, vee temperatuur, vee soolsus, vee hapnikusisaldus) ja muude stressifaktorite olemasolust (transport, ülesöötmine, jt).
Haigustunnuste ilmnemine sõltub kala vanusest ja liigist. Haiged kalad on isutud, neil esineb naha tumenemist, verevalumeid uimede ja anaalava piirkonnas, samuti suus ja suu ümber ning punnsilmsust. Kalad on loiud ja ujuvad ebakindlalt.
Lahangul leitakse täppverevalumeid siseelunditel ka kõhukelmel, nekroosikoldeid põrnas ja lihastes.
Vibrioosipuhanguid täheldatakse peamiselt suvel, mitte kunagi alla 14-16C vees. Kui vee soolsus on 0,5 %, püsib bakter nakatumisvõimelisena pikka aega (üle 50 kuu).  
Kõige tõhusamaks vibrioosi tõrjeks on osutunud vaktsineerimine.
 
 
https://www.slideshare.net/JulietAbisha/vibriosis-in-fish 
 
Diagnoos
• Tekitaja isoleerimine ja identifitseerimine.
Uuringud teostatakse Tartus Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis (Kreutzwaldi 30).
 
Proovide võtmine laboratoorseks uuringuks vt. proovivõtujuhend

 
Lisainfo
Bakterioloogia-patoloogia osakond, telefon 7 386 120
Üldised kalade haiguste küsimused: peaspetsialist loomahaiguste alal Triin Tedersoo. Kontakt: telefon 738 6122 või 518 5383; e-post: triin.tedersoo@vetlab.ee
 
Kirjandus:
• Päkk, P., Must, K.,Kass, M., Tuvikene, A. (2018). Kalade haigused. Tartu: Eesti Maaülikool.