Eestis leviva sigade Aafrika katku (SAK) teemalise uurimustöö ülevaade
Sigade Aafrika katk (SAK) on üheks suurimaks ohuks maailma seakasvatusele, kuna põhjustab tulenevalt rahvusvahelisest elussigade ja lihatoodete transpordi keelust suurt majanduslikku kahju. Probleemi leevendamiseks puudub nii ravi kui ka tõhus vaktsiin. Ainsad kontrollmeetmed viiruse vastu võitlemiseks on efektiivsed seireprogrammid, rangete bioohutuse, bioturvalisuse ja hügieenimeetmete rakendamine.
Eestis tuvastati Sigade Aafrika katku viirus (SAKV) metssigadel esmakordselt 2014. aasta sügisel. Aastatel 2015‒2017 kinnitati Eestis kodusigade seas 27 puhangut. 2018. aastast hakkas SAKV juhtumite arv metssigade seas oluliselt langema ning vaatamata kestvale seirele ei tuvastatud alates 2019. aasta veebruarist kuni 2020. aasta augustini ühtegi PCR (polümeraasi ahelreaktsioon) testimise järgselt positiivset mets- ja kodusiga. 2020. aasta augusti lõpust tuvastati taas SAKV-ga nakatunud metssigu kolmes erinevas geograafilises piirkonnas. Samuti tuvastati SAKV 2021. aasta suvel pärast mitme aasta pikkust pausi kodusigade farmis. Alates 2020. aasta sügisest kuni 2022. aasta lõpuni on viirust metssigadel taas tuvastatud kokku seitsmes Eesti maakonnas.
Kas tegemist on SAKV uue riiki sisenemisega või eelmise, perioodil 2014‒2019 esinenud epideemiaga seotud viirusega, selgitati lähemalt hiljuti koostöös Eesti Maaülikooliga (EMÜ) läbi viidud ja avaldatud uurimistöös, mille autoriteks on LABRISe molekulaaranalüüsi osakonna juhataja Annika Vilem ja direktori asetäitja Imbi Nurmoja, EMÜ teadur Lea Tummeleht ja professor Arvo Viltrop.
Käesolev uuring näitas, et mitte sugugi kõik praegu kasutusel olevad molekulaarsed markerid ei pruugi geograafiliselt erinevates piirkondades kasulikud olla. Mujal Euroopas edukaks osutunud markerid ei võimaldanud Eestis levinud viirustüvesid üksteisest eristada. Seetõttu on oluline erinevatel SAKV-ga tabandunud riikidel ka ise otsida sobilikke geene oma tüvede kirjeldamiseks. Eestis läbiviidud uuringus tuvastati 2020-2022 Kagu-Eestis levivatel SAK viirustel geenimutatsioon, mis võimaldas piirkonnas levivad tüved paigutada Põhja-ja Kirde-Eestis levivatest SAK viirustüvedest eraldi klastrisse.
Täismahus artikkel „Differentiation of African Swine Fever Virus Strains Isolated in Estonia by Multiple Genetic Markers“ on leitav: https://doi.org/10.3390/pathogens12050720.
Lisainfo:
Annika Vilem
Molekulaaranalüüsi osakonna juhataja
tel 738 6121
e-post annika.vilem[at]labris.agri.ee
