Usaldusväärne partner toidukäitlejale ja loomaomanikule

Infektsioosne larüngotraheiit (Infectious Laryngotracheitis, ILT)

01.12.2020

Äge lindude viirushaigus, mis iseloomustub hingamisteede katarraal-hemorraagilise põletikuga.  

Tekitaja
Kanade herpesviriirus 1 (DNA viirus), mis nakatab eriti kanu ja faasaneid, kuid vastuvõtlikud võivad olla ka teised linnuliigid (kalkunid, pardid, haned ja vutid).

Haigus
Haigusele on vastuvõtlikud kanad igas vanuses, kuid eriti levinud on haigestumine 4-18 kuu vanuste lindude seas. Nakkust levitavad haiged ja haiguse läbipõdenud linnud, kes eritavad viirust nina-, silmanõrega ja väljaheidetega. Haiguse inkubatsiooniperiood kestab 6-12 päeva. Peale inkubatsiooni avalduvad esimesed kliinilised tunnused, milleks on kerge köha ja aevastamine.  Haiguse arenedes eritub ninast ja silmadest rohkelt põletikulist nõret, linnud hingeldavad ja köha süveneb veelgi. Haiged kanad on loiud ja depressioonis. Hingamisraskuse tõttu sirutavad linnud oma kaela pikaks ja raputavad pead. Haigestumus võib ulatuda 100%-ni ja suremus võib ulatuda 50-70%-ni kõrge virulentsusega viirusega ja 20%-ni madala virulentsusega viirusega nakatumise korral.
Madala virulentsusega viirus põhjustab lindudel konjuktiviiti, silmanõre rohket eritumist, infraorbitaalset ja nina siinuste paistetust ning munatoodangu langust.
Kõrge virulentsusega viirus põhjustab lindudel hingamisteete limaskesta nekroosiga, hemorraagiatega, haavandumisega kulgevat larüngotrahheiiti. Haigusest tuleneva hingamisteede turse tõttu võivad linnud lämbumise tagajärjel surra.  

Levikust
Viirus on laialdaselt levinud üle kogu maailma.

Ravi
Haigete lindude raviks viirusesse toimivad preparaate ei ole. Profülaktiliselt tuleb vältida haiguse karja toomist haigete või viirusekandjate lindudega. Turul on saadaval vaktsiinid, kuid need ei aita vältida nakatumist viiruse virulentse tüvega, lisaks on oht, et linnud jäävad peale vaktsineerimist viiruse latentseteks levitajateks. Soovituslik on kasutada vaid ühte elus atenueeritud vaktsiini, kuna kahe erineva elus atenueeritud vaktsiini kasutamisel võib esile kutsuda virulentse viiruse tüve leviku.

Diagnoosimine
Kliinilised tunnused ja surmajärgsed muutused on diagnoosimiseks ebapiisavad, kuna diferentsiaaldiagnostiliselt võivad arvesse tulla ka teised respiratoorset haigestumist põhjustavad viirusinfektsioonid, mistõttu on oluline laboratoorne diagnoos. Viirust isoleeritakse kanaembrüotes või rakukultuuris. Viiruse tuvastamiseks kasutatakse kudede immunofluorestsents või immunohistokeemilist värvingut, PCR analüüsi või elektronmikroskopiat. Lisaks saab seroloogiliselt uurida nakatatud kanaembrüote allantoisivedelikku.

Lisainfo
Viroloogia-seroloogia osakond, telefon 7386 111

Kirjandus: N. James Maclachlan Edward J Dubovi 2016. Fenner's Veterinary Virology
5th Edition. Academic Press isa n imprint of Elsevier.