Mastiit

15.02.2016
 
Mastiit on ühe või mitme udaraveerandi põletik, mis tekib peamiselt patogeensete mikroorganismide sattumisel läbi nisajuha udaraveerandisse.
 
Tekitajad
Vastavalt bakteri rakukesta omadusele jagatakse mastiiditekitajad:

Gram-positiivsed mastiiditekitajad:
Koagulaaspositiivsed stafülokokid (KPS või CPS), sealhulgas Staphylococcus aureus ning S. pseudintermedius, koagulaasnegatiivsed stafülokokid (KNS või CNS), Streptococcus spp.,  Str. uberis, Str. agalactiae, Str. dysgalactiae, Enterococcus spp., Trueperella (Arcanobacterium) pyogenes, Corynebacterium spp., Bacillus cereus

Gram-negatiivsed mastiiditekitajad:
Escherichia coli, Klebsiella spp., Enterobacter spp., Proteus spp. Pseudomonas aeruginosa, Serratia marcescens.
Teised mastiiditekitajad (spetsiifilised uuringud, võta ühendust laboriga):

• mükoplasmad (Mycoplasma bovis)
• pärmseened (Candida spp., Cryptococcus spp.)
• vetikas Prototheca spp. 

Lisaks patogeenidele soodustavad udarapõletike teket söötmis-, pidamise ja lüpsivead. Mastiiti haigestumine sõltub ka udara ja nisade ehitusest ning pärilikkusest.
 
Haigusest
Kliinilise avaldumise järgi võib udarapõletikke jaotada kliinilisteks ja subkliinilisteks. 
Kliinilise mastiidi korral on vähemalt üks põletikutunnus märgatav kliinilisel uurimisel. Kliiniline mastiit võib olla ägeda, alaägeda, üliägeda või kroonilise kuluga.
Subkliinilise mastiidi korral puuduvad loomal nähtavad haigustunnused, kuid piimas on suurenenud põletikuindikaatorite sisaldus. Kõige hõlpsamini määratavaks põletikuindikaatoriks on somaatiliste rakkude arv (SRA). Subkliiniline mastiit kulgeb alaägedalt või krooniliselt. 
Krooniliseks põletikuks peetakse üle kahe kuu kestnud intramammaarset infektsiooni olenemata kliiniliste tunnuste esinemisest. 

Nakkuse ülekandumise järgi eristatakse nakkuslikke ja keskkonnamastiite. 
Keskkonnamastiidi korral nakatub udar või udaraveerand keskkonnast pärit mastiiditekitajatega, milleks on peamiselt gramnegatiivsed mikroobid ja Streptococcus uberis, keda leidub hulgaliselt sõnnikus, allapanus ja söödas. 
Nakkuslik mastiit on põletik, mis levib edasi haigelt loomalt tervele loomale või haigest udaraveerandist tervele. Peamisteks mastiiditekitajateks on sellisel juhul Staphylococcus aureus, Str. agalactiae ja Str. dysgalactiae.

Esinemine (levik)
Eestis on mastiit kõige sagedamini esinev haigus lehmadel. Sagedamini esinevad mastiiditekitajad on: S. aureus, CNS, Streptococcus spp., E.coli, Klebsiella spp., Candida spp.

Laboratoorne diagnoos
Mastiidi tekitajate isoleerimine (bakterioloogiline külv ja ravimitundlikkuse määramine)
Mastiidi tekitajate isoleerimine (bakterioloogiline külv)
Staphylococcus aureus määramine mastiitsest piimast (koos beetalaktamaastestiga)
Mastiidiagarilt kultuuri identifitseerimine

Uuringute hinnad: VTL hinnakiri
Hinda rakendatakse kõikidele ühe kaaskirjaga saabunud proovidele.
 
Bakterioloogiline külv tekitaja isoleerimiseks (uuringu kestvus 3-4 päeva) - mikrobioloogiline külv, tekitaja isoleerimine ja identifitseerimine 
Stafülokokkide esinemisel on võimalik tellida täiendava uuringuna beetalaktamaastest, et kindlaks teha tekitaja tundlikkus penitsilliinile. Penitsiliini suhtes resistentsed isolaadid on beetalaktamaas-positiivsed. 
 
Haigustekitaja ravimitundlikkuse määramine (lisaks bakterioloogilisele uuringule 1-2 päeva)
Selleks, et vältida mikroobidel resistentsuse arengut ja levikut, arvestatakse raviskeemi koostamisel karjas esinevate mastiiditekitajate ravimitundlikkusest. Selle määramiseks saab tellida antibiogrammi.

Antibiogramm tehakse tekitaja isoleerimise ning tuvastamise järgselt, antibiootikumivalik lähtub isoleeritud tekitaja omadustest (näiteks Gram-negatiivsete ja Gram-positiivsete bakterite puhul on antibiootikumide valik erinev).

 
Standardne antibiogramm
Staphylococcus spp. - raporteeritakse tundlikkus penitsilliinile, ampitsilliinile1, oksatsilliinile2, klindamütsiinile3, erütromütsiinile4, tsefalotiinile, novobiotsiinile, pirlimütsiinile (subkliinilise mastiidi korral).
Streptococcus spp. - raporteeritakse tundlikkus penitsilliinile, ampitsilliinile1, klindamütsiinile3, erütromütsiinile4, neomütsiinile , novobiotsiinile, pirlimütsiinile (subkliinilise mastiidi korral).
Enterococcus spp. - raporteeritakse tundlikkus penitsilliinile, ampitsilliinile1, streptomütsiinile, gentamütsiinile, rifampiinile (vajadusel)
Enterobacteriaceae (Escherichiacoli, Klebsiella spp., Proteus spp., Enterobacter spp., Serratia spp. jt) - raporteeritakse tundlikkus ampitsilliinile1, tetratsükliinile5, marbofloksatsiinile, gentamütsiinile, neomütsiinile, streptomütsiinile, tsefalotiinile, tseftiofurile (kui tsefalotiinile on resistentne). 
Pseudomonas spp. - raporteeritakse tundlikkus gentamütsiinile, amikatsiinile, marbofloksatsiinile, tetratsükliinile5
 
Laboratooriumis on võimalik testida ravimitundlikkust ka kliendi poolt soovitud ravimitele, kui isoleeritud bakteri liigi jaoks on olemas soovitud ravimite kohta hindamiskriteeriumid ning näidustus. 
 
Proovide võtmine laboratoorseks uuringuks vt. proovivõtujuhend

 
Uuringuid teostavad laborid, lisainfo
Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (Tartus) bakterioloogia-patoloogia osakond, tel. 7386 120
Saaremaa VTL mikrobioloogia talitus, tel. 4531 495