Põrsaste proliferatiivne enteropaatia
(Põrsaste intestinaalne adenomatoos, proliferatiivne hemorraagiline enteropaatia, ileiit)
Põrsaste proliferatiivne enteriit on kasvikute ja noorte sugusigade haigus, mis iseloomustub niude- ja käärsoole hüperplaasia ja põletikuga. Tihti põevad loomad haiguse kergelt läbi ja ei vaja ravi, haigestumise korral esineb püsiv kõhulahtisus ja tugev nekrootiline või hemorraagiline enteriit, mis võib põhjustada karjas suurt surevust.
Etioloogia ja patogenees:
Haigust põhjustab hiljuti klassifitseeritud rakusisene bakter Lawsonia intracellularis. See bakter kasvab ainult rakukultuurides, katsed paljundada seda rakuvabas keskkonnas on ebaõnnestunud. Nakatumine toimub oraalsel teel kokkupuutel haigete loomade roojaga. Eksperimentaalselt on nakatatud sigu ka L. intracellularis`e puhaskultuuriga.
Inbubatsiooniperiood ca 13 päeva
Kliinilised tunnused:
Enamasti tabandab mittehemorraagiline vorm 18-36 kg kaaluvaid kesikuid. Inkubatsiooniperiood kestab 13 päeva. Esmaseks haigustunnuseks on äkki tekkiv kõhulahtisus. Roe on pehme kuni vedel, pruunikas või nõrgalt veresegune. Umbes 2 päeva pärast võivad sead väljutada niudesooles moodustuvaid kollaseid fibroos-nekrootilisi masse. Enamus tabandunud sigu paranevad iseenesest, kuid siiski areneb suurel hulgal sigadel välja krooniline nekrootiline enteriit koos progresseeruva kängumisega.
Kaugelearenenud hemorraagilist vormi iseloomustavad naha kahvatus, nõrkus ja hemorraagiline või musta värvusega tõrvataoline roe.
Tiinetel loomadel võib esineda aborte.
Patoloogilis-anatoomilised muutused:
Muutused ilmnevad peensoole distaalses osas, umbsooles ja käärsoole proksimaalses osa, sagedasemad ja ilmekamad on muutused niudesooles. Soolesein on paksenenud, võib esineda mesenteeriumi turse ning mesenteriaalsed lümfisõlmed on suurenenud. Soole limaskest on paksenenud ja kortsuline ning võib olla kaetud pruunika või kollase fibroos-nekrootilise katuga. Esinevad täppverevalumid. Kollaseid nekrootilisi masse võib leida niude- ja käärsoolest. Difuusne, täielik limaskesta nekroos kroonilistel juhtudel muudab soole jäigaks, "kastmisvoolikule" sarnanevaks. Proliferatiivsed limaskesta kahjustused esinevad tavaliselt käärsooles ning on makroskoopiliselt lahangul väga raskesti jälgitavad. Profuusse hemorraagilise vormi korral on käärsooles punased või mustad tõrvataolised roojamassid ja niudesooles hüübinud veri, kusjuures silmaga nähtavat verejooksu ei pruugi täheldada.
Diagnoosimine:
Diagnoos leiab kinnitust histoloogilisel uurimisel leitud haigusele iseloomuliku limaskesta krüptide proliferatsiooni ja põletikuliste muutuste korral. Laboratooriumisse saadetakse materjal histoloogiliseks uurimiseks niudesoole distaalsest osast, ileotsekaalklapi piirkonnast ning käärsoole proksimaalsest osast. Üldistest põletikulistest muutustest näeme preparaadis veresoonte ummistusi, fibrinoosset kattu, veresoonte seinte permeaabluse suurenemist ning limaskesta nekroosi. Veresoonte kahjustused on sarnased ägedale bakteriaalsele infektsioonile ja I tüüpi ülitundlikkusele. Haigusele iseloomulikuks leiuks on proliferatiivsed ebaküpsed epiteelirakud, mis ääristavad tugevalt välja veninud soolekrüpte. Tekitaja enda visualiseerimiseks kasutatakse Warthin-Starry värvingut. Samuti on kasutusel PCR.
Diferentsiaaldiagnostiliselt
Oluline on eristada haigust salmonelloosist, düsenteeriast, haavandtõvest, soolekeerust. Samuti välistada parasiidid.
Diagnostikavõimalused VTL-s
Tabandunud sooleosa patoloogilis-histoloogiline uuring
