Flavobakterioosid

07.11.2019
 
Bakteriaalne külmaveehaigus (BCWD, bacterial cold water disease) ja vikerforelli vastsete
sündroom (RTFS, raibow trout fry syndrome)
 
Tekitaja
Tekitajaks Flavobacterium psychrophilum põhjustab suurematel kaladel külmaveehaigust, kui noorkalu, siis nimetatakse seda kokkuleppeliselt vikerforellivastsete sündroomiks.
 
Haigusest
Haigus ohustab lõhilastest eelkõige vikerforelli ja kisutši, kuid mitte kunagi lõhet. Bakterit on isoleeritud haigussümptomiteta kalade naha pinnalt, lõpustelt ja siseorganitest ning ajust. See viitab sellele, et haigus võib vallanduda igasuguse stressi mõjul. Haiguspuhangud on sagedased magedas madalama temperatuuriga vees (alla 15C).
Flavobacterium psychrophilum põhjustab vastsetel suurt suremust, tekib septitseemia ja aneemia, kalad on letargilised ja isutud. Lahangul täheldatakse astsiiti, põrna suurenemist ja põletikkus rabedat soolestikku. Haiguse läbipõdenutel võivad tekkida lülisambadeformatsioonid. Haigusele viitavad haa´vad kala kehapinnal, verevalumid, punnsilmsus, maksa kollasus, taandarenenud neerude kraniaalne osa.
Selle bakteri suhtes on teada resistentsus oksoliinhappe ja trimetoprimi või sulfadiasiini suhtes. Haiguse kandumist aitab tõkestada üle 1 % keedusoolalahus, sest F. Psychrophilum on selle suhtes tundlik. Kindlasti on soovitav marja jodofooriga töödelda.
 
Kolumnarioos ehk sadulahaigus
 
Tekitaja
Sadulahaigust põhjustab Flavobacterium columnare.
 
Haigusest
Flavobacterium columnare bakterid tekitavad kahjustunud alal sambataolisi moodustisi. Kolumnarioosipuhangu oht suureneb üle 14 C vee temperatuuri puhul. Flavobacterium columnare võib ohustada mitmeid magevee kalaliike, nagu lõhilasi, karpkalu, kuldkalu, tilaapiaid ja angerjaid.
Haigusele on iseloomulik kala kehapinnale, uimedele ja/või lõpustele tekkivad Flavobacterium columnare niitjad kolooniad, mis paistavad kollakas-pruunikate kahjustunud aladena. Sageli ulatuvad kahustused naha sügavamatesse kudedesse. Kala seljale tekib kahjustunud pigmenteerunud sadulakujuline ala.
Haiguse puhkemist soodustavad erinevad stressi tingivad tegurid (vähenenud vee hapnikusisaldus, liiga soe vesi, tihe asustustihedus).
Haigustekitajaid baktereid siirutavad peamiselt terved nakkuskandjad kalad.
Selle bakteri tõrjeks soovitatakse kasutada naatriumkloriidi või muid pindaktiivseid ja desinfitseerivaid aineid, nagu näiteks kaaliumpermanganaat, vesinikperoksiid, ammoniaak ja vasksufaat. Ravina kasutatakse ravisöödasegusid. Oluline on vältida stressi põhjustavaid olukordi, järgida farmi bioohutust ja bioturvalisust, hukkunud kalad või haigustunnustega kalad tuleb kiiresti veekogust eemaldada ning püügivahendid desinfitseerida.
 
Bakteriaalne lõpusehaigus
 
Tekitaja
Flavobacterium branchiophilum
 
Haigusest
Flavobacterium branchiophilum põhjstab lõhilaste noorjärkudel lõpuste nekroosi. Esmaseks haigusele viitavaks tunnuseks on tekkiv hapnikupuudus. Kalad ujuvad sissevoolu lähedal veepinna ligi, ahmivad õhku, lõpusekaaned liiguvad kiiresti, kalade liikumine on aeglane ja sihitu. Lahangul on näha tursunud lõpuseid, lõpused on kaetud valkjashallide täppidega. Haiguse teket ja arengut soodustavad stress ja vee kehv kvaliteet.
Selle bakteri tõrjeks soovitatakse kasutada desinfitseerimisvahendeid, nagu ammooniumhüdroksiid, naatriumkloriid või kaaliumpermanganaat. Oluline on vältida stressi põhjustavaid olukordi, järgida farmi bioohutust ja bioturvalisust, hukkunud kalad või haigustunnustega kalad tuleb kiiresti veekogust eemaldada ning püügivahendid desinfitseerida.
 
 
 
Diagnoos
• Tekitaja isoleerimine ja identifitseerimine.

Uuringud teostatakse Tartus Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis (Kreutzwaldi 30).
Proovide võtmine laboratoorseks uuringuks vt. proovivõtujuhend

 
Lisainfo
Bakterioloogia-patoloogia osakond, telefon 7 386 120
Üldised kalade haiguste küsimused: peaspetsialist loomahaiguste alal Triin Tedersoo. Kontakt: telefon 738 6122 või 518 5383; e-post: triin.tedersoo@vetlab.ee
 
Kirjandus:
• Päkk, P., Must, K.,Kass, M., Tuvikene, A. (2018). Kalade haigused. Tartu: Eesti Maaülikool.