Furunkuloos ja teised aeromonoosid

07.11.2019

Tekitaja
Tekitajaks on Aeromonas salmonicida subsp. salmonicida. Teised A. salmonicida`d (näiteks A. salmonicida subsp. achromogenes, A. salmonicida subsp. smithia, A. salmonicida subsp. masoucida) põhjustavad kaladel sarnaselt kulgevaid haigusi, mida nimetatakse atüüpilisteks furunkuloosideks.
 
Haigusest
Kliiniliste tunnuste avaldumine oleneb kalade vastuvõtlikkusest ja vanusest. Haigusele on iseloomulikud hemorraagilise septitseemia nähud (anoreksia, letargia, naha pigmentatsioon). Skeletilihastes tekitavad bakterid nekrootilisi furunkuleid (abstsesse), mis võivad avaneda kehapinnale. Lahangul leitakse täppverevalumeid kala siseorganites ja kõhukelmel. Väliselt võib täheldada hüpereemilisi või veritsevaid uimesid ja haavandeid uimede piirkonnas ning anaalava ümber. Maimudel põhjustab haigus suurt surevust, välised kliinilised tunnused neil reeglina puuduvad, küll aga leitakse lahangul verd soolevalendikus.
Lisaks kliiniliste tunnustega kulgevale furunkuloosile võivad kalad põdeda ka latentset (furunkuleid mittetekitavat) lihasvormi, mis halvendab müüdava kalaliha kvaliteeti.
A.salmonicida subsp. salmonicida on võimeline kala organismi tungima tema lõpuste ja seedekulgla epiteeli ning sisenema organismi anaalava kaudu.
Bakteri levib otsekontaktiga haigete või latentsete haiguskandjate kalade vahendusel, kuid ei saa välistada levikut ka seemne- ja ovariaalvedeliku abil.
Furunkuloosi ja atüüpilise furunkuloosi raviiks kasutatakse antibiootikume. Furunkuloosist aitavad hoiduda hügieeninõuete järgimine, vaktsineerimine ja korrektne tootmistehnoloogia. Oluline on vältida stressi põhjustavaid olukordi, järgida farmi bioohutust ja bioturvalisust, hukkunud kalad või haigustunnustega kalad tuleb kiiresti veekogust eemaldada ning püügivahendid desinfitseerida.
 
Furunkuloos Atlandi lõhel

http://www.agriculture.gov.au/SiteCollectionDocuments/animal-plant/aquatic/field-guide/4th-edition/finfish/furunculosis.pdf 
 
Teised aeromonoosid
Haigestumist põhjustavad liikuvad Aeromonas`e perekonna bakteriliigid (nt. Aeromonas hydrophila, A. caviae või A. sobria). Need bakterid on levinud magedas vees, eriti seal, kus leidub palju orgaanilist ainet.
A. hydrophila erinevad serotüübid võivad põhjustada haigestumist lõhilastel, tilaapiatel, karpkaladel ja sägadel. Iseloomulikeks haigustunnusteks on uimede punetus, kehapinna liigveresus, haavandid, naha hemorraagiad, haavad, samuti hemorraagiad uimede piirkonnas ja anaalava ümber.
Ravis on oluline meeles pidada, et A. hydrophila on resistentne ampitsilliini suhtes. Oluline on vältida stressi põhjustavaid olukordi, järgida farmi bioohutust ja bioturvalisust, hukkunud kalad või haigustunnustega kalad tuleb kiiresti veekogust eemaldada ning püügivahendid desinfitseerida.
 
https://www.researchgate.net/figure/Skin-infection-with-Aeromonas-sobria-in-carp-Cyprinus-carpio-L-photo-A_fig1_328589864 
 
Diagnoos
• Tekitaja isoleerimine ja identifitseerimine.  Maimude puhul võib klassikaline tekitaja identifitseerimine ja isoleerimine olla komplitseeritum ja tulemusi mitte anda. Sellisel juhul soovitatakse teostada PCR analüüs.
Uuringud teostatakse Tartus Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis (Kreutzwaldi 30).
 
Proovide võtmine laboratoorseks uuringuks vt. proovivõtujuhend

 
Lisainfo
Bakterioloogia-patoloogia osakond, telefon 7 386 120
Üldised kalade haiguste küsimused: peaspetsialist loomahaiguste alal Triin Tedersoo. Kontakt: telefon 738 6122 või 518 5383; e-post: triin.tedersoo@vetlab.ee
 
Kirjandus:
• Päkk, P., Must, K., Kass, M., Tuvikene, A. (2018). Kalade haigused. Tartu: Eesti Maaülikool.