Usaldusväärne partner toidukäitlejale ja loomaomanikule

Trihhinelloos ja Trichinella infektsioon

03.04.2014

Keeritsusstõbi ehk trihhinelloos on zoonootiline parasitaarhaigus, millesse inimene nakatub toorest või vähekuumutatud keeritsussi vastsetega saastunud liha süües. 
Haigestumise raskus sõltub lihas sisalduvate nakkusvastsete arvukusest, liha töötlemisviisist ja hügieenist, söödud kogusest, keeritsussi liigist, samuti inimese individuaalsest tundlikkusest ja immuunseisundist. Haiguse kulg on tugeva nakkuse korral raske.
Nakkusohtlikud võivad inimesele olla kõik keeritsussi perekonna liigid ja genotüübid.
Keeritsussi (Trichinella spp) infektsioon ehk nakkus on üldnimetus nii haigestumisele, mis järgneb parasiitide nakkusvastsete peremeeslooma organismi sattumisele kui ka nakatumisele, mille puhul haigustunnused ei avaldu. Näiteks on mitmed metsloomaliigid kohastunud eluks koos keeritsussidega, olles parasiidi säilitusperemeesteks looduses.
 
Levikust
Keeritsusside levik on globaalne, puudub info vaid Antarktika kohta. 
Iga keeritsussiliigil on temale omane leviala, samuti esinemine kas kodu- või metsloomadel. 
Eestis on leitud nelja keeritsussi liiki: seakeeritsuss (Trichinella spiralis), metskeeritsuss (Trichinella nativa) ja britovi keeritsuss (Trichinella britovi), ebakeeritsuss (Trichinella pseudospiralis). Enam levinud on britovi keeritsuss ja metskeeritsuss. 
Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 2012. aasta ülevaate kohaselt on Euroopa Ühenduse liikmesriikidest  inimeste haigestumist viimastel aastatel rohkem registreeritud Rumeenias, Bulgaarias, Lätis, Leedus, Itaalias. Terviseameti andmetel registreeriti Eestis viimati inimese haigestumine 2013. aastal.
 
Vastuvõtlikud loomaliigid – lihatoidulised ja kõigesööjad loomad. Nakkus levib looduses peamiselt kiskluse ja raibete söömisel. Koduloomad võivad nakatuda saastunud sööda kaudu. Oluliseks ülekandefaktoriks võivad olla närilised.
Võimalikuks nakatumisohuks inimesele on kontrollimata ja ebapiisavalt kuumtöödeldud sea, metssea, karu, ilvese, mägra liha söömine. Ohtu võib kujutada ka kontrollimata hobuseliha söömine, mitmed haiguspuhangud Euroopas on tingitud nakatunud hobuseliha söömisest. Lätis on mõne aasta eest leitud nakkust ka kopral. 
 
Lihaproove uuritakse keeritsusside suhtes  kõigis VTL-i piirkondlikes laborites (Rakvere VTL, Saaremaa VTL, Tallinna VTL) ja Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi Tartu laboris

Proovide võtmine laboratoorseks uuringuks
Reeglina võtab proovid selleks koolitatud isik. 

Proovide võtmine laboratoorseks uuringuks vt. proovivõtujuhend

 

Lisainfo
Üldised küsimused: peaspetsialist loomahaiguste alal Age Kärssin. 
Kontakt: telefon 738 6116 või 523 1326; e-post: age.karssin@vetlab.ee.
 
Laborite kontaktid: 
• VTL Tartu labor, bakterioloogia-patoloogia osakond   738 6120, 738 6130
• Rakvere VTL mikrobioloogia talitus                                 322 7624         
• Saaremaa VTL mikrobioloogia talitus                            453 1495 
• Tallinna VTL toidumikrobioloogia talitus                        5305 2553