Väike tarumardikas (Aethina tumida)
22.08.2019
Tekitaja
Väikesed tarumardikad on palja silmaga nähtavad. Täiskasvanud mardikad on 5-7 mm pikad ja 2.5-3.5 mm laiad (üks kolmandik töömesilase suurusest). Nukust tuleb välja heleda värvusega mardikas, kes tumeneb pruuni kuni musta värvuseni. Pea, rindmik ja tagakeha on omavahel hästi eristuvad. Väikese tarumardika peamiseks iseloomustavaks tunnuseks on, et tema tiivad (kattetiivad) on lühemad kui tagakeha, seega tagakeha lõpuosa on katmata. Samuti on tal omapärased "nuiakujulised" tundlad.
Väike tarumardikas sööb hauet, mett ja õietolmu. Teatud tingimustes hävitab väike tarumardikas kärgi ja põhjustab oma eritistega mee fermentatsiooni ja riknemist. Väike tarumardikas on ülisuure paljunemiskiirusega. Kui mardikatega nakatumisaste on kõrge ja kontrollimatu, hävitavad nad lõpuks mesilaspered või põhjustavad nende põgenemise.
Mesilasperele on ohtlik vastse staadium tarus.
Vastne kasvab umbes 1 cm pikkuseks, ta on kreemikasvalge ja esmapilgul võib sarnaneda vahakoi vastsega (Galleria mellonella). Kuid lähemal uurimisel võib kergesti eristada 3 paari pikki esijalgu (a), selgmiselt igal kehasegmendil on ogad (b) ja tagaosas kaks suurt väljaulatuvat oga (c).
Epidemioloogia
Aethina tumida võib sõltuvalt keskkonna tingimustest aasta jooksul anda mitu põlvkonda järglasi (1-6).
Viljastunud emane muneb munad (1.5 x 0.25 mm) kobarasse näiteks taru puidupinnale või otse mesilaste haudmesse (g – kaanetis on eemaldatud). Emane mardikas võib oma elu jooksul tarus muneda tuhat kuni kaks tuhat muna.
Vastsestaadium kestab 10-16 päeva. Vastsed on omnivoorid, nad söövad hauet, õietolmu ja mett.
Valmis/täiskasvanud vastsed nukkuvad 15-60 päeva pärast. Nukkumine toimub pinnases, väljaspool taru, tavaliselt 1 cm kuni 30 cm sügavusel, tarust 20 m piirides. Harvadel juhtudel võivad vastsed sobiva pinnase leidmiseks roomata 200 m. Kuigi SHB on võimeline lühiajaliselt (<3 nädalat) taluma pinnase madalamaid temperatuure on tema arengutsükli lõpuleviimiseks vajalik pehme ja niiske pinnas ja temperatuur üle 10°C.
Täiskasvanud mardikad tavaliselt väljuvad nukust 3–4 nädala pärast, aga sõltuvalt temperatuurist võivad väljuda mistahes ajal 8 ja 84 päeva vahel. Täiskasvanud mardikad suudavad lennata uusi mesilasperesid nakatama vähemalt 10 km kaugusele. Täiskasvanud mardikad suudavad ilma toidu ja veeta ellu jääda rohkem kui 9 päeva, 50 päeva kasutatud kärjeraamidel ja puuviljadel mitu kuud.
Leviku viisid:. Kuna SHB on hea lendaja toimub levik loomulikul teel. Mardikad levivad ka mesilasperede ümberpaigutamisega, meemesilaste sülemlemisega, meekärgedega, mesilasvahaga, või mesindamise inventariga. Mardikad võivad levida ka pinnase teisaldamise, puuviljade kaudu ja alternatiivsete vaheperemeeste abil (näiteks kimalastega).
Kliinilised tunnused
- Käigud raamides (vastsed kaevavad käigud läbi kärje)
- Hävinenud haue (SHB vastsete poolt söödud)
- Muutused mee värvis ja käärinud mesi
Diagnoosimine
Mesilasperede kontroll mesilas on hädavajalik väikese tarumardika varajaseks avastamiseks. Mardikate avastamiseks on olemas erinevaid püüniseid. Üks kergemini kasutatav püünis on tehtud 4mm lainelisest plastikust, mis pannakase läbi lennuava taru põhjale. Täiskasvanud A. tumida võib end mesilaste eest peita lõksu tunnelitesse.
Kui ei ole püüniseid käepärast tuleb taru füüsiliselt kontrollida ja otsida kahte tundemärki:
1. Mõnikord on võimalik näha täiskasvanud väikest tarumardikat ringi jooksmas.
2. Halvemal juhul (kui nakatumine on väga tugev) võib näha käärinud, haisvat mette taru lennuavast välja voolamas või väljaspool taru rändavate vastsete jäetud tumedaid koorikulisi roomamisjälgi.
Laboratoorselt identifitseeritakse mardikad ja vastsed morfoloogiliste kriteeriumite alusel.
Uuringud teostatakse Tartus Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis (Kreutzwaldi 30).
Proovide võtmine laboratoorseks uuringuks vt. proovivõtujuhend
Kirjandus:
• Identification of the small hive beetle Aethina tumida, morphological examination (OIE method)
• Anses Sophia Antipolis 2015. Small hive beetle for beekeepers
