Veiste enzootiline leukoos

28.07.2020

Tegemist on pika peiteajaga krooniliselt kulgeva täiskasvanud veiste viirushaigusega, mis iseloomustub vereloomeorganite rakkude pahaloomulise vohamise tagajärjel tekkivate kasvajatega mitmel pool organismis.

Tekitaja

Tekitaja on veiste leukoosi viirus (RNA viirus), mis kuulub Retroviridae sugukonda. Viirus on lisaks veistele patogeenne ka lammastele ja kitsedele.

Haigusest

Viirust levitavad leukoossed veised sülje, ninanõre, vere, piima, uriini, rooja, emakanõre ja spermaga. Nakkus levib ka saastunud süstlanõelte ja kirurgiliste riistade vahendusel. Kuna viirus sisaldub  leukoosse looma veres, siis tulevad viiruse siirutajatena arvesse ka verdimevad putukad.

Haigus kulgeb krooniliselt, enamasti kliiniliste haigusnähtudeta. Haiguse lõppstaadiumis tekivad kasvajad erinevates organites.

Haiged loomad on loiud, pindmised lümfisõlmed on suurenenud. Haiguse lõppstaadiumis võib areneda krooniline kõhulahtisus, libediku nihkumine, lonkamine ja halvatus. Piimatoodang haigetel loomadel ei lange.

Levikust

Viirus on laialdaselt levinud üle kogu maailma.

Diagnoos

Proovide võtmine laboratoorseks uuringuks vt. proovivõtujuhend

 

Uuringud teostatakse Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi Tartu laboris (Kreutzwaldi 30).

Lisainfo

Viroloogia-seroloogia osakond, telefon 7 386 106