Usaldusväärne partner toidukäitlejale ja loomaomanikule

Veiste neosporoos

14.08.2020

Algloomtõbi, mis veistel põhjustab aborte, väärarenguga vasikate sünde või neuromuskulaarseid haigestumisi.

Tekitaja
Neospora caninum on parasiitne eosloom, mida üle maailma peetakse suure majandusliku kahju tõttu üheks olulisemaks nakkusliku abordi põhjustajaks veistel.

Haigusest
Lõpp-peremeesteks on koerlased, kes kliiniliselt haigestuvad harva, kuid eritavad N. caninum ootsüste roojaga. Ootsüstid sporuleeruvad keskkonnas 24–48 tunni jooksul ning saastunud sööda ja joogiveega nakatuvad vaheperemehed, kelleks on veised, kuid nakatuda võivad ka lambad, kitsed ja teised loomaliigid.
Nakatumisel tekivad vaheperemeestel koetsüstid.

Nakatumine tiinuse varajases staadiumis on lootele fataalne, nakatumine tiinuse keskel võib põhjustada loote surma või püsiinfitseeritud järglase sünni, kes võib sündimisel olla ebanormaalsete neuroloogiliste häiretega. Nakatumisel tiinuse hilisemas staadiumis on loote haigestumise sünd vähem tõenäoline, vasikas sünnib nakatununa, kuid nähtavate kliiniliste tunnusteta.
Püsiinfitseeritud loomadel toimub nakkuse vertikaalne levik – tiinuse ajal koetsüstid aktiveeruvad ning tahhüsoidid liiguvad läbi platsenta lootesse, mistõttu nakkus kandub peaaegu alati ka järglasele. Nakatunud lehmadel on tiinuse katkemise oht kordades kõrgem võrreldes mittenakatunud loomaga.
Abordid võivad esineda aastaringselt. Haigestumine võib olla sporaadiline, võivad esineda abortide puhangud, mil 10-60 % loomadest võib aborteeruda või neil sünnivad haiged järglased. Samuti võivad esineda korduvad abordid. Eksperimentaalselt on tõendatud ka piimaga ülekanne vasikale.
Vasikatel on haigustunnusteks neuroloogilised häired. Elusalt sündinult vasikad võivad olla kliiniliselt terved, kuid kaasasündinud nakkuskandvusega.

 

Dubey J P et al. Clin. Microbiol. Rev. 2007;20:323-367 välislink

Esinemine (levik)
Haigus on levinud kõikjal maailmas. Eestis uuritud veistest 2.5 % leiti antikehasid, tekitajatega olid kokku puutunud enam kui kolmandik uuritud karjadest (https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0304401712002877 välislink).

Kui koertel ja teistel koerlastel on ligipääs mäletsejatel abordi käigus tekkinud jäätmetele, on oht parasiidi elutsüklil jätkumiseks.

Laboratoorne diagnoos
Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis on võimalik määrata N. caninum vastaste antikehade sisaldust verest ELISA meetodil, mida saab kasutada karja tervise skriinimiseks ning püsiinfitseeritud loomade karjast välja viimiseks. Parim aeg antikehade määramiseks on aktiivse infektsiooni ajal - tiinuse ajal või poegimise/abordi järgselt.
Abordi esinemisel võib emasloomal teha antikehade määramise verest.
Positiivne uuringutulemus ei näita otseselt, et abordi põhjustajaks on Neospora, kuid näitab haiguse esinemist karjas. Positiivse antikehaleiu korral võib uurida tekitaja DNA-d, mida saab teha allhanke korras, huvi korral kontakteeruda eelnevalt laboriga).

Antikeha uuringud tehakse Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis (Tartu, Kreutzwaldi 30).

Proovide võtmine laboratoorseks uuringuks
Vereseerum

Uuringud teostatakse Tartus Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis (Kreutzwaldi 30).

Proovide võtmine laboratoorseks uuringuks vt. proovivõtujuhend


Lisainfo
Viroloogia-seroloogia osakond, seroloogia labor telefon 7386 106

Viited:

https://www.checs.co.uk/wp-content/uploads/2014/01/MO2480_NeosporaReport_v6_3001.pdf välislink