2022. aastal lõpetatud projektid

Musta pässikut (chaga) sisaldavate toidulisandite ohutuse uuring

2022.a. aastal läbiviidud uuringu käigus leiti:

• Eestis turustatakse üle 60 musta pässikut ehk chaga’t sisaldavat toodet, mida müüakse nii tavalistes kui ka e-poodides.
• Tootepakenditel nimetatakse musta pässikut sageli ka kasekäsnaks, mis on tegelikult hoopis teine seeneliik (kasekäsnak Fomitopsis betulina) ning mis erineb mustast pässikust välimuse ja lühikese eluea poolest.
• Pakenditel olev teave vastab üldjuhul toidulisandite märgistusele esitatavatele nõuetele, tõestamata toitumis- ja tervisealaseid väiteid pole esitatud. Samas veebipoodides kasutatakse toodete müügil tõendamata ja keelatud väiteid. Mustale pässikule ei tohi omistada haigusi ravivaid, leevendavaid ega ennetavaid omadusi, kuna neid võib omistada ainult ravimitele ning musta pässiku kasulik mõju ei ole üldtunnustatud kliiniliste uuringutega senini tõestatud.
• Mustas pässikus sisalduvad raskmetallid ja alumiinium ei kujuta soovitatavas koguses tarbimisel ohtu täiskasvanutele, kuid võivad olla riskiks lastele. Vitamiinide sisaldus uuritud vitamiinilisanditeta toodetes ei ole märkimisväärne.
• Analüüsid kinnitasid musta pässiku toodete suurt oksalaadisisaldust, mistõttu selle tarbimisest peaksid hoiduma neerukivide tekke soodumusega inimesed.

Musta pässikut sisaldavate toidulisandite ohutuse uuringu tekst on siin.

Uuringu tutvustus Maablogis https://maablogi.ee/2022/11/08/musta-passikut-sisaldavate-toodete-ohutuse-uuringu-tulemused/

Väikelaste piimad ja joogid - olukorra kaardistus

Väikelaste piimad ja joogid on erikoostisega valgupõhised joogid või pulbrid jookide valmistamiseks, mille eesmärk on rahuldada 1–3-aastaste väikelaste toitumisvajadusi. Enamasti kasutatakse valguallikana lehmapiima. Alates 2016.a. ei käsitleta nimetatud tooteid enam eritoiduna, st toodetele kehtivad tavatoidu nõuded.

Töö raames koostati ülevaade Eestis müüdavatest toodetest. Uuringu tulemusena võib järeldada:

• Kokku leiti 2022.a. müügilt 26 erinevat tervetele väikelastele ettenähtud väikelaste piimapõhist jooki või pulbrit, millest peaaegu kõik olid toodetud Euroopa riikides imikutoite tootvates ettevõtetes.
• Tootepakendite originaalmärgistus on üldiselt nõuetekohane, kuid paljudel juhtudel üle kleebitud eestikeelsete siltidega, millel esitatud info on sageli puudulik või vigane.
• Veebipoodides on andmete esitamine kaootiline: võib leida toodete koostise kohta detailse info, kuid andmed võivad ka täielikult puududa. Tõlke käigus on tekkinud palju ebatäpsusi. Esitatakse suurel hulgal toodete kasulikkust ja vajalikkust reklaamivaid lauseid, mis võivad tarbijale jätta eksliku mulje, et tavatoidust ei saa väikelaps piisavalt kõike normaalseks arenguks vajalikku. Paljud veebilehtedel esitatud tervisealased väited ei kuulu EL-s heakskiidetute hulka.
• Valdavalt jäävad piimajookide pakenditel esitatud koostisosade kontsentratsioonid jätkupiimasegudele ettenähtud piiridesse, samas on toodete vahel suured varieeruvused.
• Piimajoogi komponentide sisalduste võrdlemisel väikelaste toitumisvajadustega ja nende olemasolu korral ülemiste tarbimise piirmääradega ei täheldatud kogutud andmete alusel mineraalainete või vitamiinide ala- ega üledoseerimise ohtu, kui tooteid tarbitakse vastavalt kasutusjuhistele.
• Võrreldes lehmapiimaga sisaldavad piimajoogid vähem küllastunud rasvhappeid ja valke, rohkem polüküllastumata rasvhappeid ja laktoosi. Lisatud on olulisel määral vitamiine A, B1, C, D ja K, rauda, mitmetesse toodetesse ka galakto- ja/või fruktooligosahhariide.
• Jätkupiimasegude või väikelaste piimasegude tarbimine on vaid üheks võimaluseks tavatoidu tarbimisel mõnede vajalike toitainete, eelkõige polüküllastumata rasvhapete, raua ja D-vitamiini, võimalikku vajakajäämist korvata. Samas on teisi viise, nt rikastatud lehmapiim ja muud rikastatud toidud, varajane liha ja kala lisamine menüüle või ka toidulisandid, nimetatud ainete saadavuse tõstmiseks. Seega 1–3-aastaste laste toitumisvajaduste rahuldamiseks piisab üldjuhul tavapärasest mitmekülgsest toitumisest, mille üheks komponendiks on lehmapiima tarbimine.

Uuringu tekst on saadaval siin.

Sorbiinhappe ja kaaliumsorbaadi kasutamine puuviljasalatites

Sorbiinhappe ja sorbaatide saadavuse hindamiseks puuduvad hetkel Eestis kaasaegsed toidu tarbimise ja lisaainete sisalduse andmed. Tulenevalt naaberriikide andmetest ja Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) hinnangust võib arvata, et Eesti elanikkonna sorbiinhappe ja sorbaatide saadavus jääb enamasti alla maksimaalse soovitatava päevase piirdooosi (ADI). ADI ületamisi võib tekkida suures koguses sorbaate sisaldavaid tooteid tarbivatel lastel ja noorukitel, eelkõige juhul, kui on tegemist brändilojaalsete tarbijatega.

Puuviljasalati ostmisel eeldab tarbija, et tegemist on toiduga, mis koosneb vaid kooritud ja/või tükeldatud töötlemata puuviljadest ning sinna ei ole lisatud lisaaineid ega muid lisandeid, sh suhkruid või siirupeid. Seega võiks puuviljasalat jääda vaid värskeid töötlemata puuvilju sisaldavaks tooteks.

Juhul, kui värsketest tükeldatud puuviljadest valmistatakse toode, millele lisatakse säilitusaineid, suhkruid vm, siis peaks see kuuluma töödeldud puuviljatoodete tootegruppi 4.2.4.1 ning erinevus värskest puuviljasalatist võiks selgelt välja tulla ka tootenimetuses.

Ekspertarvamuse tekst on saadaval siin.