2023. aastal valminud projektid
Kartulites sisalduvate glükoalkaloidide ning plii (Pb) ja kaadmiumi (Cd) saadavuse hindamine
- Töö eesmärgiks oli koguda andmeid Eestis enim turustatavates kartulisortides sisalduvate glükoalkaloidide (α-solaniini ja α-sakoniini summa, edaspidi GA) ja raskmetallide (plii, kaadmium, elavhõbe ja arseen) kohta ning teha nende alusel saadavushinnang elanikkonna gruppide lõikes.
- Inimestel avaldub kartulis sisalduvate glükoalkaloidide äge toksiline toime põletava tundena suus, oksendamise, kõhulahtisuse ja kõhuvaluna. Seda võib põhjustada glükoalkaloidide summaarne saadavus 1 mg kehakaalu kg kohta. Rasketel juhtudel võivad kaasneda neuroloogilised nähud (uimasus, apaatia, rahutus, värisemine, segasus, nõrkus ja nägemishäired) ning võib tekkida halvatus, hingamispuudulikkus, südamepuudulikkus, kooma ja surm. Glükoalkaloidide summaarset saadavust 3–6 mg kehakaalu kg kohta ööpäevas loetakse potentsiaalselt surmavaks.
- Mitmetes riikides on glükoalkaloidide sisalduse ülempiiriks toorestes koorimata kartulites 100-200 mg/kg. Eestis piirnorm puudub.
- Glükoalkaloidide saadavuse hindamiseks andmete saamiseks analüüsiti kokku 257 kartuliproovi. Analüüsimiseks valiti 5 jaekaubanduses ja turgudel 2021. a. sügisel enim müüdud kartulisorti. Lisaks toorestele kartuliproovidele valmistati analüüsimiseks ette viiel viisil töödeldud proovid sortide kaupa: kooritult keedetud kartulid, koorega keedetud kartulid, kooritult praetud kartulid, kooritud ahjukartulid, koorega ahjukartulid.
- Keskmised glükoalkaloidide sisaldused toorestes kartulites arvestades kõiki analüüse olid sortide lõikes vahemikus 40 - 136 mg/kg. 2022.a. saagi kartulite glükoalkaloidide sisaldused olid kõrgemad võrreldes 2021.a. saagiga.
- Glükoalkaloidide sisaldused koorituna töödeldud kartulites (keedetud, praetud, ahjukartul) olid oluliselt madalamad, jäädes enamasti 30 mg/kg piiresse. Koorega keedetud kartulite ja koorega ahjukartulite glükoalkaloidide keskmised sisaldused olid samas suurusjärgus tooreste kartulitega.
- Glükoalkaloidide keskmiseks saadavuseks üle kõigi vanusegruppide saadi 0,08 mg, tipptarbijatel (1% elanikkonnast) 0,48 mg ööpäevas kehakaalu kg kohta. Võttes glükoalkaloidide toksilisuse avaldumise piiriks (LOAEL – Lowest Observed Adverse Affect Level) 1 mg kehakaalu kg kohta ööpäevas, jääb saadavus kartulite keskmise GA sisalduse korral sellest allapoole.
- Kaadmiumi keskmine saadavus vanuserühmade kaupa jääb oluliselt allapoole talutavast nädalasest doosist (TWI – Tolerable Weekly Intake). Plii keskmine saadavus vanuserühmade kaupa ei kujuta endast keskmiste sisalduste ja tavapärase tarbimise korral märkimisväärset riski. Elavhõbeda ja arseeni sisaldused jäid uuritud proovides alla määramispiiri, mistõttu saadavushinnangut nende jaoks ei tehtud.
Saadavushinnangu tekst on nähtav siin.
Saksamaa riskihindamisinstituut BfR on kartulitest ja kartulitoodetest saadava glükoalkaloidide koguse vähendamiseks andnud välja järgmised soovitused:
- Kartuleid tuleks hoida jahedas, pimedas ja kuivas kohas.
- Tarbimiseks ei sobi vanad, kuivanud, rohelised või tugevalt idanevad kartulid, aga ka kartulikoored ja peamiselt kartulikoortest koosnevad snäkid.
- Rohelised osad ja „silmad“ tuleks kartulitest koos rohke ümbritseva viljalihaga eemaldada.
- Kui tarbija tahab süüa kartulit koos koorega, sobivad selleks ainult kahjustamata värsked kartulid.
- Ei tohi süüa kibeda maitsega kartulitoite.
- Väikelapsed ei tohi süüa koorimata kartuleid.
- Kartulite keetmiseks kasutatud vett ei tohi uuesti kasutada.
- Kartulite frittimiseks kasutatavat rasva tuleb sageli vahetada.
BfR, 2022. „Solanine in Potatoes: Green and Strongly Germinating Potato Tubers Should Be Sorted out.“ https://www.bfr.bund.de/en/press_information/2018/15/solanine_in_potatoes__green_and_strongly_germinating_potato_tubers_should_be_sorted_out-204286.html.
Üldine ainete migratsioon väikestest plastpakenditest
- Plastimääruse (EÜ) nr 1935/2004 erandi alusel on 0,5 liitrist vähem mahutavate pakendite puhul lubatud kasutada migratsiooni piirnormile vastavuse hindamiseks S/V (pindala/ruumala) suhet 6, mistõttu migratsiooni alahinnatakse.
- 2022.a. Tartu kauplustes läbividud vaatluse tulemusena järeldati, et väikepakkides müüdavaid tooteid on pea kõigis olulisemates toidugruppides ja müügil olevate toodete nomenklatuur on lai. Väikepakendeid kasutavad kõik peamised Eesti toidutootjad.
- Teaduspublikatsioonides on täheldatud, et on toimunud nihe väikepakendite laialdasema kasutamise suunas, kuid Eestis toimunud muudatuste kohta 20–40 aasta taguse ajaga võrreldes pole otseseid andmeid. Seetõttu võrreldi töö käigus e-poodides müüdavate eelkõige laste poolt eelistatavate toodete valitud tootegruppide pakendeid 8-9 aasta taguse laste toitumisuuringu andmetega. Tendentsi väikepakendi ja plastpakendi laiema kasutamise suunas võis täheldada nii piimatoodete, jookide kui ka imiku- ja väikelastetoitude osas. Täiesti uute toodetena on tulnud turule smuutid/smushied. Pakenditest on uus ja üha laiemalt kasutatav 90–170 g mahutav tuub, mille välispind on plastist, sisepind kas plastist või fooliumist.
- Enamlevinud pakenditüüpide pinna/ruumala suhte mõõtmistulemused näitavad, et S/V suhe on laialt kasutatavatel väikepakenditel oluliselt suurem 6-st, jäädes sageli vahemikku 11-16 dm-1 , mistõttu vastavalt praegustele migratsiooni piirnormidele vastavuse hindamise eeskirjadele migratsiooni oluliselt alahinnatakse. Kas 6-st suurema S/V suhtega pakendi puhul on ohutus tagatud, sõltub konkreetsest materjalist ja sellega kokkupuutuvast toidust. Tegeliku migratsiooni teadasaamiseks oleks vaja läbi viia migratsioonitestid enamlevinud pakenditega.
Uuringu tekst on saadaval siin.
Harilikust kanepist saadud toodete loomasöödas kasutamisega kaasnevate riskide hindamine
Kanep on nii toiteväärtuslikust kui ka majanduslikust seisukohast potentsiaalselt atraktiivne söödamaterjal. Söödana kasutatakse kanepitaime peamiselt neljas vormis: kanepiseemned, kanepiseemnekook, kanepiseemneõli ja kogu taim.
Kanepis esineb üle 100 erineva kannabinoidi. Tööstuslikus kanepis leidub kõige rohkem kannabidiooli (CBD) prekursorit kannabidioolhapet (CBDA), meditsiinilises kanepis tetrahüdrokannabinoolhapet (THCA). Antud töö kontekstis on kannabinoididest olulisim Δ9-THC, millel on psühhoaktiivne ning neurokognitiivset võimekust pärssiv toime. CBD, CBN, CBDA ja THCA molekulidel psühhoaktiivset toimet ei ole.
Kanepiseemnete kasutamine osana looma dieedist tõenäoliselt negatiivseid kõrvalmõjusid ei põhjusta. Kogu taime kasutamise kohta pole piisavalt uuringuid, et sama väita.
Teadusuuringutes on toodud Δ9-THC ülekandefaktorid loomsesse toitu vahemikus 0,10–0,2%. On leitud, et Δ9-THC võib kanduda üle loomade piima koguses, mida sisaldava piima tarbimisel võib inimesel päevane akuutne standarddoos ARfD 1 μg kehamassi kg kohta ööpäevas olla ületatud. Eelkõige on ohustatud lapsed ja kõrgtarbijad.
Kui palju ja missuguseid kanepit sisaldavaid söötasid Eestis kasutatakse, ei õnnestunud antud töös välja selgitada. Esitatud andmed pärinevad rahvusvahelistest teaduspublikatsioonidest, seega ei saa neid otseselt Eesti oludesse üle kanda. Täpsema info saamiseks tuleks koguda andmeid sööda valmistamiseks kasutatavate konkreetsete Eestis kasvatatavate kanepisortide kannabinoidide sisalduse kohta. Kuna nii sortide vaheline kui ka sordisisene sisalduste varieeruvus on suur, oleks vaja infot ka söödas sisalduvatest Δ9-THC kontsentratsioonidest ning kanepit sisaldavate söötade kasutatavaid koguseid.
Uuringu tekst on saadaval siin.
Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) sisaldus traditsiooniliselt suitsutatud kala- ja lihatoodetes
PAH teket suitsus ei ole võimalik täielikult vältida, kui suitsu genereerimistemperatuur on üle 400 oC, samas suitsutatud toodetele iseloomuliku suitsuse maitse saavutamiseks peaks olema suitsu genereerimistemperatuur vähemalt 500 oC, et tekiks piisavas koguses fenoolseid ühendeid. Tekkivad PAH sisaldused sõltuvad kasutatavast puiduliigist, selle niiskusest, suitsuahju/kambri ehitusest, toodete rasvasisaldusest, paigutusest suitsutuskambris ja protsessi kestusest. Määravaimaks faktoriks on temperatuur.
Kui mitmeid faktoreid muuta PAH tekke vähenemise suunas, siis on võimalik saada analüütilisest määramispiirist allapoole jääva PAH sisaldusega toode. Suitsutustingimuste kardinaalsel muutmisel ei ole tõenäoliselt tegemist enam nii visuaalselt kui ka sensoorsetelt omadustelt samasuguse tootega, ei pruugi enam olla tagatud toote mikrobioloogiline ohutus ning algne toote säilivusaeg. Ei saa ette näha täpseid meetmeid PAH kontsentratsioonide vähendamiseks teadmata suitsuahju ehitust ja senini kasutatavat tehnoloogiat. Ettevõtjad peaksid analüüsima oma toodete uuringutulemusi, et leida just oma tootmisele sobilik lahendus.
Uuringu tekst on saadaval siin.
